Algus ananassiga ja Bargara

11. - 12.01.12 Olen tousnud eriti vara. Siin on hostelisiseselt kasutusel worklist, s.t koigil on voimalik paev varem teada saada, kas jargmisel paeval on too voi mitte. Kuna hosteli asukaid on palju, siis peavad paljud jaama ka ooteseisundisse (standby). Siiski, kui keegi peaks nt. sisse magama voi monel muul pohjusel puudub, on kellelgi standby nimekirjas olijatest voimalik asendajaks olla, kuid muidugi vaid juhul, kui ise varakult valmis olla. Nii olin ka mina kaks hommikut jarjest, kuid ei lainud onneks.
12. jaanuaril tuli administraatorilt aga roomusonum, et jargmisel hommikul kella 5-ks valmis oleksin ja saab teenistust ananassi korjes. Juhhuuuu, lopuks ometi midagigi!!!
13.01.12 Kl 4 aratus ja kl 5 hommikul soit linnast valja farmi. See on vaga hea, et transport toole on juba hosteli poolt korraldatud, samuti tagasi linna. Smithi nimeline farmer, vaga tore inimene tundub olema. Kuid muidugi tasub toos olla tahelepanelik. Seda ta tegi meile selgeks - tahtis pole niivord kvantiteet, vaid kvaliteet. Ananassi korje ei ole lihtsalt korjamine, vaid tuleb jooksvalt valja valida valminud viljad. Kupse ananassi koorikul on naha kollased tapikesed ja just eriti tuleb jalgida, et neid oleks vilja allosas. Vaga valida pole aega, sest traktor on pidevas liikumises. Meie ulesanne on asetada valminud viljad pikalt traktorist valja ulatuvale konveierliinile. Liinilt lahevad ananassid loikurisse ning sealt omakorda sorteerija katte. Esimese paeva valu seisnebki selles. et vahest on keeruline eristada, millised viljad votta ja millised jatta. Eriti veel kui farmeri ja brigadiri arvamused peaksid erinema. Ja eks alguses esimesed paevad tool on ikkagi suures osas kindluse saamine. Isegi kogenud silmal on vahest keeruline teha oigeim valik. Siiski voib esimese paevaga ananassipollul rahule jaada. Tootunnid jaid kella 6.30 ja 14 vahele, enne kella 15 olime tagasi linnas.
14.01.12 Vaba paev. Sai korralikult valja puhata ning otsustasime minna linnast valja Bargarasse, kus monus rand asub nii u. 20 min. bussisoidu kaugusel. Esimest korda siis paris Vaikse ookeani aares. Ilm ei olnud nii paikseline kui siin muidu pikalt olnud, temperatuur tavaparasest veidi madalam, kuid mulle isegi meeldis, et vahelduseks oli isegi nagu tavaline Eesti suvi. Minnes Bargarasse, sattus meiega uhte bussi kena itaalia tutarlaps Julia. Julia parit Milanost ja opib arhitektuuri. Veetsime koos rannas aega. Paar tundi sai ookeani suuri laineid nautida ja soojal rannaliival lesida. Monus!!!

Saabumine Bundabergi

07.-08.01.12 Arkasin varem, et lopetada pakkimine ja teha veel viimased kaigud St George-is, enne kui buss kl 10.30 Brisbane-i suunal valjub. Ehk tulen siia veel millalgi tagasi, kuid on siiski piisavalt teisi kohti, mida Austraalias avastada. Bussisoit koigepealt Toowoombasse, seal veidi ule tunni peatust ning siis teretas taas Brisbane. 07.01 ohtul motlesin uhele sundmusele Brisbane-is. Ei teadnud tapselt, mis kell ja kus, aga Kaia Kanepi Brisbane-i turniiri finaalis. Helistasin veel teel Brisbane-i laanekaldal Perthi kandis olevale sobrale ja selgus, et mang paraku peatselt algamas. Naiivne lootus oli mul mangu vaatama minna, kuid juba eelneval ohtul olid piletid tegelikult valja muudud. Igatahes kui Brisbane-i kohale joudsime, votsin istet Brisbane-i transpordikeskuse tasulises internetipunktis ja asusin mangu jalgima. Kanepi oli just esimese seti voitnud 6:1! Kahjuks polnud voimalik heli videole juurde saada, kuid teine sett ja Kanepi voidujuubeldus sai nahtud. Fantastiline voit veel enne Austraalia lahtiseid, seega on mida oodata.
07.01 ohtul tegime Rickyga monusa jalutuskaigu mooda sildu Brisbane-i joe kohal. Oli imeilus.
08.01 kl 7 aratus ja asusime Cloud nr 9 nimelisest hostelist teele. Kell 9 valjus rong Cairns-i suunal peatusega Bundabergis. Suht vasitav soit. Kl 15.40 joudsime Bundabergi raudteejaama. Oli vaga palav. Igatahes piisab vahesest liikumisest, et nahk marjaks laheks.
Bundaberg siis oma 55 tuhande elanikuga idakalda ligiduses. Oma 15-20 min. autosoidu kaugusel asub Vaikne ookean, tapsemini Korallimeri. Selle Parnu suuruse linna umbruses kasvatatakse eriti palju suhkruroogu, samuti on linn tuntud tomatikorje poolest, pluss veel tohutult muid vilju, mida siis bakkpakkerid korjama tulevad. Eriti tuntud on Bundaberg aga oma tumeda rummi poolest. Voiks oelda, et Bundaberg on Austraalia suhkru ja rummi pealinn.
Laias laastus Bundabergist saab ookeanis alguse omamoodi maailmaime - The Great Barrier Reef. See on siis korallisusteem, uks seitsmest looduslikust maailmaimest. Selle pikkus on u. 2 300 km Bundabergist lounas kuni pohja Paapua Uus-Gineani valja. Laius tsirka 80 km. Ainukesena maakeral elusorganismide hulgas on seda susteemi voimalik naha kosmosest.
Saabunud Bundabergi, maandusime esimesse saadaolevasse hostelisse. Federal Backpackers onneks kohe raudteejaama ligiduses, seega kompida polnud palju vaja. Asukoht hea veel selle poolest, et koik elamiseks vajalik jaab ligidusse, sh. kaubanduskeskused ja raamatukogu, kus voimalik tasuta internetti paaseda. Hind ei ole just eriti soodne - 155 AUD nadala eest, seega isegi kallim kui Melbourne-is. Igatahes oeldi kohe alguses, et paraku suur hooaeg just labi saanud ning hetkel tooga suurem paus. Polnud just parim algus Bundabergis, eriti just arvestades seda, et siin just pidi tood olema ja nadalakese olin planeerinud teenida, enne kui Melbourne-i naasen. Seega mis parata - pidime jaama paikseks, sest rahadega kitsas ja kuskile mujale rannata ei anna. Tuleb vaid loota, et kiiremas korras mingi tooots ikka katte tuleb. Eks hakkas mind kummitama ka mote, et on voimalus mitte naha Austraalia lahtiseid. Ebaonn igati jalitamas, pealekauba ei saa uhendust oma endise St George-i tooandjaga, kes veel 160 AUD ule peaks kandma, kuid pole seda ikkagi teinud. Kuulsin Rickylt, et mone teise inimesega ka sama lugu. Uhele korealasele pole Matt koguni 440 AUD maksnud. Matt voib ikka molakas ka olla ning ei tahagi lopurahasid ule kanda. Kuid koigele ebaonnele vaatamata ei saa lasta tujul langeda. Et tuhja passimist poleks ja tervis jonksus pusiks, olen kainud vahest ikka jooksmas. Siin Bundabergis joe aares on aarmiselt tore miniloomaaed, mis moeldud lastele ja kui soovi on, siis voib loomi-linde ka ise soota. Jooksurada on sealt mooda kulgenud. Ja muidu vabad paevad, siis muud polegi, kui vaike trenn, poeskaimised, netis olemine. Sook ja niisama linna peal ringi jolkumine.

Ebaselge aasta algus

01.-02.01.12 Rahulikud paevad, rohkem valjapuhkamiseks. 2. jaanuar oli Ricky sunnipaev.
03.01.12 Tootamine puuvillapollul. Umbrohi tuli valja koblada-kitkuda. Rahvast oli megapalju, oma 15 masinatait ikka. Too uheks paevaks, 8 tunni eest 120 AUD.
04.01.12 Arkasin varakult. Oli viinamarjaistandusse minek. Lootsin paeva seal tootada, kuid ei olnud uhtegi vaba trolli saadaval. Paaris tood ma ka teha ei soovinud, niisiis tulin linna tagasi. Tee aares vaatasime kanguruga pikalt teineteisele nakku :)
05.01.12 Hetkel tundub, et muud tood St George-is saadaval ei olegi enam, kui vaid viinamarja noppimist. Professionaalset viinamarja korjajat minust vast ei saa. Motlen seda, et teenistuse mottes pole see too minu jaoks. Seega uurisin erinevaid korjamisvoimalusi mujal. Tekkis mitu motet. On suur voimalus St George-ist lahkumiseks ja minna Brisbane-ist 360 km pohja poole Bundabergi tomateid korjama, kuid eks nais.
06.01.12 Sain enam infot voimaluste kohta jatkata tootamist puuvillapoldudel. Voimalus oleks, mis tahendaks puhendumusega tootamist 7 paeva nadalas ja 12 h. iga paev. Too hooaja lopuni, kuni 3 kuud. Too iseloom on ikkagi vee juhtimine kanalitest pollule. Vagagi marg too ja palavate paevadega voib olla upris kurnav. Olen siiski veendunud, et saaks sellise graafikuga hakkama. Hooaja loppedes saaks kogutud korralikuma summa. Kuid saadav raha ei kaalu ules minu pohilisemaid eesmarke Ozis viibides - naha Austraalia lahtiseid. Motlesin kull, et ehk annaks teha nii, et olen nadala puuvillapollul, siis nadalaks Melbourne-i tennist vaatama ja siis tagasi St George-i tulla, kuid sellega poldaks loomulikult rahul. Tahetakse tootajat kohe ning ilma mingi pausita. Otsustasin pakkumisest loobuda. Ehk moni teine kord. Alustasin pakkimist.

Vana-aasta ohtu

31.12.11 Vana-aasta ohtule sai rohkem moelda siis, kui olime puuvillapoldude vahelt kl 16.30 paiku tagasi hotelli joudnud. Farmer Ronny oli lubanud moned olled valja teha. Olin dushi all ara kainud ning siis oli Ronny ka kohal. Sai taaskord mekitud Queenslandi kaubamarki XXXX Cold. Parast palavat paeva pollul oli kulm olu toeliselt kuum kaup. Nii sai paar tundi puuvilla tuupidega koos istutud ning siis monus hakklihakaste kartuliga vana-aasta ohtu puhul, mida Rickyga jagasin. Peale ohtusooki otsustasin veidi puhata, jain magamagi ning arkasin kl 23.15 paiku. Sai veel sampuski ostetud enne aastavahetuse momenti. Suur oli mu ullatus, kui siis tapselt aastavahetuse hetkel kartsu-murtsu ei saanudki. S.t et ilutulestik eraisikute kaes uldse keelatud on. Mones mottes ajuvabad seadused siin Ozis. Palju aastaid tagasi olevat veel lubatud, kuid siis oli juhtunud hulga onnetusi ning valitsus pani eraisikutele veto peale. Sama absurdne on ikkagi ka see, et ostsin baarist sampusepudeli ning poolikuna jatsin pudeli baariruumi lauale. Seadus lubab baaris hoida vaid klaase, mitte aga pudeleid. Asi voidakse tolgendada seaduserikkumisena ning baari voidakse selle eest trahvida. Onneks vist midagi hullu ei tulene. Lihtsalt mulle seletati olukord ule.
Niisiis tavaparased aastavahetuse peod Austraalias, just eriti vaikestes kohtades, on ilutulestikuta, lubatud on vaid sarakuunlad. Rahvas tuleb lihtsalt hulgakesi baari kokku ja aastavahetuse momenti tahistatakse muusika, tantsu, joogi ja muidugi "Head uut aastat" sooviga.

Surmav pruunselgmadu

31.12.11 Niisiis puuvillapollul ei olmnud ettekujutust, millega voib tapsemalt tegu olla, Ronny mainis midagi vaid kuhveldamisest. Koha peal saime selge ulevaate. Pidime labidaga tagama vee paasu kanalitest puuvillavagude vahele, eemaldama liigse mulla vahetult vagude ees. Veidi ootamatult tekkis voimalus teha sama tood ka aasta viimasel paeval. Siis oli kuhveldamine nii puuvilla kui chicken pea pollul. Enne kui chicken pea pollul kuhveldama asusime, hoiatati surmavalt murgise mao eest, kes pollul pidavat elutsema. Seega kasti tootada koos ning silmad-korvad hasti lahti hoida. Varasemalt olla kolm toolist pruunselgmaoga (brownback snake) kokku puutunud, onneks mitte otseselt. Igatahes kohalikelgi tekitab ainuuksi mao nagemine ikka hirmujudinaid. Aarmiselt agressiivne madu pidi olema. Igatahes olime toopaeva lopetamas, kui siis Ian taiesti veendunud oli, et just pollu lopus uhes puhmastikus see roomaja paikneski. Koik vihjas maole ning ainuuksi vaatama minek ei tulnud kone allagi. Pole motet eluga riskida, sest selle mao murgile ei pidanud vastumurki veel olema.

Puuvill, chicken pea ja emud

27.-31.12.11 Paev varem oli mul suur kahtlus, kas puuvillapollule on voimalik saada voi mitte. Pigem oli mitmeid voimalusi ja kontakte saamaks toole viinamarjaistandustesse. Siiski avanes voimalus minna kl 4.30 varahommikul hotellis asuva austraallase Iani bussiga minna esimest korda puuvillapollule. Paev kestab kella 5-st hommikul kuni 13-ni. No tegelikult voin oelda,et 27-30.12 olime sellise kultuuri nagu chicken pea pollul. Vaga tapselt chicken pea otstarvet ei tea, kuid seda kultuuri kulvatakse puuvillapoldude ligi. Igatahes pidi chicken pea mitmesuguseid kahjureid eemale hoidma. Too seisnes puuvillataimede valjakoplamises chicken pea pollult.
Too ise konti ei murra. Tasu on tunnipohine, 18 AUD tund e.144 AUD paev. Nende kaheksa tunni paevatoo sisse mahub hulga puhkepause. Seega hoopis midagi muud vorreldes sibulatooga, kus tasustamine tukitoo alusel. Ja mulle sobib igati tunnitariifiga tootamine. Kui laheksin viinamarju korjama, seisaks ma ikkagi silmitsi tukitooga ning olen taiesti veendunud, et ehk isegi terve esimese nadala jooksul saaksin palju vaiksemat palka viinamarjakorjes vorreldes puuvillaga. 
Tootades chicken pea pollul ja uhtlasi korra ka pollult tagasiteel St George-i, siis oli voimalik esimest korda silmata Austraalia lennuvoimetuid linde - emusid. Kusjuures vagagi lahedalt, tundub et nad on teemuraga paris hasti harjunud.
30.12 sain esimese palga chicken pea pollul tootamisest. Palga umbrikus katte saanud, tegi boss Ronny koplajatele ja asjast huvitatuile ettepaneku minna kohe samal paeval puuvillapollule, loomulikult lisatasu eest. Hetk motlemist ning olin nous. Ei voi iial teada, millal iga lisadollar aarmiselt vajalik voib olla. Nii oligi tunnike vahet ja siis soit puuvillapollule.
Pollud St George-i umbruses on toesti voimsad, moodustades omaette kanalite susteemi, mis sektsioonideks jaguneb. Igat sektsiooni eraldab suur pump, mis siis kanalist vett vajadusel vasakule voi paremale jagab. Kanalitest voolab vesi ule valli labi plasttorude pollule vagude vahele. Omaniku Ronnyga tuli jutuks, et siinne puuvill on vaga hinnatud, olles parimaid maailmas.

Esimene soidukogemus Ozis

28.12.11 Oli kullaltki hilja ohtul ning tegelikult valmistusin magama minema, kui siis teleri ees Ricky paris veelkord ule, kas mul load olemas. Tuli valja, et vajati veel samal ohtul kainet autojuhti, et linnast valja sibulapollu (endise objekti) juurde soita. Koik tahtsamad asjapulgad olid veidi napsised. Ja nii saingi oma esimese soidukogemuse Ozi teedel-tanavatel. Algus oli muidugi eriti kummaline. Koik paiknes vaikebussil hoopis vastupidi. Erinevad hoovad roolil ning kaigukast vasakut katt. Kohanesin suht kiiresti, sest toopohimote masinal ju ikkagi sama. Oli uks natuke arev moment, kui arvestasin gabariite veidi valesti ja ei hoidnud piisavalt tee keskjoone ligi, seega sattus masin vasakut katt korraks teepeenrasse, aga midagi hullu polnud. Muidu oli ikka toeliselt tore ule paari kuu taaskord rooli taga olla.

Joulud St George-is

24.-26.12.11 Rahulikud puhad. Kuigi oli plaane minna puhade puhul linnast valja (esimene variant oli 45 km St George-ist kagusse Nindigullysse, teiseks variandiks hoopis rohkemgi avamaa ja keskavaruste suunas Cunnamullasse), siis otsustasime ikkagi paikseks jaada. Ja eks on tark ka rahasid hoida, ulemaara kulutada pole hea. Kui rahasid piisavalt, et Melbourne-i minna ja seal rahulikult mingi aeg elada, siis saab veidi enam kulutada. Joululaupaeval tegi lihtsalt suurema ostu kohalikust kaubanduskeskusest. Joululaupaeva roaks grillvorstid erinevate kastmete ja eelnevalt keedetud praekartuliga. Kull ma sooviks, et siin paris ahi oleks. Siis oleks saanud ahjukartuleid katsetada. Elust siinses hotellis niipalju, et hotell on rahvast ikka paris ilma jaanud. Suure touke andis niisiis see, et sibulad ara loppesid.

Rahvaste liikumine ja lopp sibulatele

20.12.11 Kena paikseline paev. Parast moningast pausi taas Rickyga tennist mangimas. Hommikupoole saabus Brisbane-ist uus toakaaslane. Austraalias alates 29. oktoobrist, seega kolm paeva minust hiljem saabunud. Parit Katarist, kuid elanud Suurbritannias. Seega teab Eestit ja on kohanud eestlasi ka varem. Suure osa ajast veedab koos siia saabunud sudaanlastega. Alates detsembri teisest poolest on maja tais afgaane ning siia on saabunud ka grupp aafriklasi louna-Sudaanist.
21.12.11 Monus filmiohtu austraallasest randuri Ianiga. Taaskord kanaliks CBS. Ja kavas viie riigi koostoos valminud film. Nagu Ian mainis, siis viimasel puhapaeval sattus ta nagema suisa kaht eesti filmi samal kanalil. Mind taitsa kohe huvitab, mis filmid need olla voisid. Uks paeval ja teine hilisohtul.
23.12.11 Hommikul lahkus korealane Sion. Eelmisel paeval laks ka prantsuse paar. Neil oli justkui eelaimdus, et sibulatega pikka pidu ei ole. Ja nii ka laks. 23.12 oli palgapaev. Raha saime tegelikult osaliselt ka eelmise nadala eest. Kokkuvottes polnud teab mis uuratu summa-760 AUD. Summa summaks, kuid selgus tosiasi, et pold, mille just 23.12 ara lopetasime, voiski jaada uldse viimaseks sibulapolluks. Ehk isegi kogu Ozis oleku jooksul. Igatahes teostatakse sibulatele kvaliteedikontroll rohke vihma tottu. Ja enne uut aastat pole sibulatega tegemist. Ning kui kvaliteet osutub vaga halvaks, siis ongi sibulatega St George-is koik, ei mingit korjet enam. Isegi suur boss Matt mainis, et koigil tasub otsida midagi muud. Ja kui ei onnestu mingit toootsa leida, on sundkaik St George-ist ara minna.

Bahai ja kanguru

14. - 15. 12.11 Parast viinamarjanoppimist kl 4.30 varahommikul sibulaid korjama. Puhketunnid 13.-15.12 eriti napid, seega ega uldiselt muud polegi, kui toolt koju, dushi alla, siis magama ja enne toole minekut saada kohutaidet.
16.-17.12.11 Vihmast tingitud puhkepaevad. Kusjuures linnas suurt vihma polnudki, kuid pollul oli sadanud korralikumalt. 16.12 sai ikka taiega valja puhatud kogunenud vasimust ja reede ohtul Riverview hotelli baaris traditsiooniline suurem nadalavahetuse pidu. Reede pidi olema ka palgapaev, kuid ametlik palk lukkub nadala vorra veel edasi ja alates nuudsest saadakse palka kord nadalas mitte iga paari nadala jarel. Taitsa korralik lahendus minu arust :) Siiski oli voimalus mingis ulatuses (max 200 AUD) raha ikkagi saada, kellel suur hada rahaliselt ikka kaes oli. 400 AUD on siis saada jargmisel nadalal.
17.12.11 Kohtasin uht neidu ja noormeest tanava peal. Selgus, et nad kuuluvad bahai ruhmitusse. Tootavad erinevate programmide heaks, mille eesmargiks on kohtuda inimestega, viia labi koolitusi ja koik selleks, et kasvatada haid isikuomadusi koigepealt individuaalselt ja seelabi muuta paremaks kogu uhiskonda. Nagu nende jutust aru sain, siis konkreetset jumalat neil ei ole. On siis sellised bahai templid, kus inimesed kokku tulevad ning kogemusi jagavad ja koolitust saavad. Neid ja noormees ise soitmas mooda Queenslandi. Just olid saabunud Romast ning natuke aega peatust St George-is ning edasi Goondiwindisse. Olin nende poolt kutsutud Sydneys asuvasse bahai templisse. Pole ikkagi minu teema ma arvan.
17.-19.12.11 Toopaevad. 18.12 vaga pikk vahetus. Kella 16st ohtul kuni 6ni hommikul. Eks sain 3 bini ikka tais. Ja natuke pealegi. Toole minnes ei puudunud palju, et buss oleks teed ootamatult uletavale kangurule otsa soitnud. Kusjuures - kummaline kull, aga esimest korda Austraalias viibides nagin kanguru. No ega toesti, senini pohiliselt Melbourne Citys olles vaevalt et seal kanguruga kokku onnestuks puutuda.
19.12 ohtul kl 18.45 bussiga objektile, kuid sai tootada vaid paar tundi voi vahemgi, kui aikesetsuklon pollule joudis. Buss tegi hulle sikksakke polluteel, kuid onneks midagi hullu ei juhtunud ja kinnijaamist voi teelt valja soitu polnud.
Hotelli elust niipalju, et 19.12 lahkus toakaaslane Christoph Brisbane-i suunal eesmargiga minna Melbourne-i. Koos temaga laks teinegi prants(lanna) Audrey. Toredad inimesed, lodetavasti on nad molemad veel Melbourne-is, kui siis mina sinna tagasi naasen.