Pullhaide oht

19.02.12 Pidi graafiku jargselt olema toopaev Oscari farmis, kuid vahetasin kohad ringi liibanoni juurtega noore sakslase Samiga. Nagunii mul esmaspaevast alates too kindlustatud , Samil aga hadasti raha vaja, kuna ka tema paistetanud sorme tottu toolt audis olnud vahepeal. Puhapaev taiesti laisklemise paev. Keskpaeva paiku Central soogikohta lounatama ja peale seda Bundabergi sadama piirkonnas Burnetti joe aares piknikku pidamas.
Sain teada midagi hammastavat. Burnetti joes ujumine, eriti teatud piirkonnas, on totaalselt keelatud pullhaide tottu. Pullhaid (bull sharks)on voimelised kohanema nii magevees (joed) kui ka ookeanis. Pullhai on ohtlikkuselt kolmas hai, keda Austraalia vetest avastatud. Siiski, tiigerhaist ja valgehaist arvatakse pullhai olema isegi ohtlikum oma agressiivsuse, suurte lougade ja kohanemisvoime poolest.
20.02.12 Tagasi Vendti farmis. Tood traditsioonilise 8 h. jagu. Ohtul Rickyga shoppamine. Sain palka kuue toopaeva eest kolmes erinevas farmis kokku 880 AUD. Kena!
21.02.12 Too Vendtis. Nagu alati pauside ajal ja varahommikul enne tooga alustamist serveeriti kohvi. Tooks korjamine ja osaliselt pakkimine. Ananassid varske turu jaoks Sydneys.Paeva lopetuseks tegi farmer Luke valja paarid olled. Fantastiline!

Nahkhiirte koloonia;haigla kulastus

17.02.12 Vaba paev parast kuuepaevast tooperioodi. Oli tegelikult tore. Kaisin internetis ning ohtu poole tundsin suurt vajadust ennast veel liigutada. Laksin joe aarde, kus harjutusi tegin ning lihtsalt ohtupaikest nautisin. Olin kusjuures nahkhiirte pesitsuspaiga juures, kust veidi enne kella 19, siis kui paike juba loojunud, tuhanded kui mitte kumned tuhanded isendid lendu lahevad. Miks nad niimoodi asukohta vahetavad, pole veel paris selge. Sellist nahtust on voimalik naha vaid teatud perioodi aastas, mingi 30-40 paeva aasta jooksul. Ootasingi kuni tolle momendini ja laksin tagasi hostelisse.
18.02.12 Hommikupoolikul ramsis internetis ning paeval laksime Christianiga kohalikku haiglasse vaatama meie toakaaslast Robertit, kes oli saanud ambliku hammustuse. Onnestus sorme naha veel enne tema haiglasse minekut ning tema sorme olukord oli paris hull. Sormele oli haiglas isegi vaike loikus tehtud, et infektsiooni leevendada. Oma kaks tundi viibisime haiglas. Haiglast tagasi tulnud, siirdusime juba hulgakesi koos hostelist minu jaoks tuttavasse kohta piknikule ja nahkhiiri vaatama. Oma kumme inimest oli meid kokku. Tegin ulesvotte kaameraga puudel rippuvatest naljakatest olenditest. Oli paris pime, kui siis tagasi hostelisse joudsime. Hilja ohtul ja oosse valja siirdus osa rahvast (nii ka mina) Central klubisse peole. 

Teshuai;unistus Kiribatist

16.02.12 Eelmise paeva ohtul worklisti kiigates olin pandud taaskord McCrea farmi. Kull on hea, kui on stabiilne sissetulek! Jargmised 9 h. tootamist laksid kirja. Too sama, mis 11. veebruarilgi, kilekatete fikseerimine pinnasega. Eriti paeva lopu poole oli too keeruline, kuna sobilikku lahtist pinnast umbruskonnast raske leida oli. Pidevast kuhveldamisest oli selg suht kange paeva lopuks. Ohtul uhine pizza Rickyga hosteli olleaias.
Varajasel ohtul nagin mobiilis tundmatut numbrit, kes oli uritanud mind katte saada. Helistasin tagasi ning telefoni otsas oli Jerry. Teshuai poeg, kes Brisbane-is elab. Informeeris mind sellest, et Teshuai tagasi koju Kiribati saartele naasis. Kuid seda paariks kuuks. Saab seal mingi aja ulejaanud perega olla. Ja siis aprillis arvatavasti tagasi Ozi naaseb. Infoks Teshuaist niipalju, et saime St George-is vaga headeks sopradeks. Olid sugavad vestlused ja uhised motted. Ulimalt tore inimene. Kiribati saartel tootanud kui transpordiulem. Tema kasutuses oli kolm masinat, mis inimeste vedamiseks saartel moeldud oli. Noukogude Liidu aegu on soitnud isegi merd Laanemerel ja Rootsis kohanud uht kunagist tudruksopra. Kuid loomulikult Laanemere idarannikule siis asja polnud.
Kiribati inimesed tunduvad olema enda rahva suhtes kokkuhoidvad ja abivalmid. Seda just eriti hea naha Teshuai naitel. Austraaliasse paasevad kiribati inimesed lihtsustatult, ning isegi kodakondsuse saamine on tehtud lihtsamaks. Nt. Brisbane-is kiribati inimesi ikka jagub.Seal kohtus Teshuai kiribati poisi Peteriga. Oli teada, et Peteril ei lainud koolis koige paremini ning Teshuai vottis Peteri mones mottes oma tiiva alla, tootades St George-is koos viinamarjaistanduses.
Teshuai on mind veidi valgustanud ka kiribati tavadega. Eks neil seal omad uskumused ja traditsioonid. Ja kiribati inimestel voivad olla vaga kummalised vollanaljad, mis veidi uksteisest erinevad, kas siis louna- voi pohjasaartel. Kiribati koosneb 33-st vaikesaarest, ning paljud saared on niivord vaikesed, et asudes saare keskel, on voimalik igas kaares ookeani umbritsemas naha. Valgeid inimesi ei satu sinna just eriti tihti. Kuid koige selle pohjal, mida tean nuud Kiribati riigist, olen pustitanud endale eesmargi kui mitte sel, siis jargmisel aastal kindlasti kulastada seda ulimalt eksootilist saareriiki :)))

Valentinipaeva kingitus

14.02.12 Niisiis teadsin, et vaba paev tulekul ja saab rahulikult valentinipaevaks valmistuda. Varahommikul kl 3.30 aga uks bussijuhtidest hostelis Alan helistas ja paris, kas olen valmis
kl 4-ks , et toole minna. Pikka motlemist polnud. Ruttu riidesse ja toit-vesi kaasa ning farmi. Kohapeal ei olnud vaja palju aega veendunumaks, et olen sattunud vaga heasse farmi. Otsene ulemus pollul Luke ja teised tootajad valjaspool hostelit jatsid vaga sumpaatse mulje. Juba esimese paeva pohjal tundsin end nagu kodus. Tool koheldi mind itaallasega (teine bakkpakker Valerio) kui inimesi. Jutt laks isegi Oscari peale. Oscar ikkagi ule piirkonna kuulus oma liig range distsipliini poolest. Teatakse ka tema mineviku saavutusi. Seda, kuidas noormehena suhkruroogu kasitsi matseetega loikas (paeva jooksul aaker, mis pidi olema kunagiste tootajate absoluutne rekord). Parast toopaeva koju joudnuna kogus ananasse seljakotti, mida siis binidesse jagas ja nii kuskil neli bini veel ohtul tais sai. Uhesonaga totaalne toonarkomaan. Ja nuud on suhtumine selline, et kui tema joudis, peavad teised ka joudma. Aga see-eest on ta nuud miljonar.......Niipalju siis Oscarist. Uhesonaga, Luke teadis vaga hasti tootingimusi ja suhtumist Oscari poolt, eriti veel et ta ise kolm aastat Oscari heaks tootanud on.
Suhtumine ja inimesed selles uues Vendti farmis, ka too- ja puhkeaja tingimused jatsid kohe erilise mulje. Siin on pea koik olemas. Toopauside ajal varjualune, joogivee voimalus. Eriti aga inimesed. Kuivord igauks on riietatud nagu uhes heas kauboifilmis, vaga maitsekas farmitoo riietuses. Stiililt 5+ uhele neiule Allisonile, kes treileri platvormil ananasse sorteerib. No kohe ehtne cowgirl :)
Meie too Valerioga (eriti aga minu too:))) palvis Luke-ilt kiidusonu. Juba enne toopaeva loppu helistas Luke meie hosteli administraatorile Belindale ning bronnis meid ka jargmiseks paevaks. Olin liigutatud.
15.02.12 Kella 4-ks hommikul pidime juba farmi minekuks valmis olema. Kl 4.30 juba kohal, s. t tund aega ootamist, enne kui toopaev algab. Arutasime Valerioga, et toesti, selliste varahommikuste hetkede nimel siin tasub elada. Oli toesti aru saada, et viibime siin rohkem eraldatuses Austraalia looduse keskel. Helerohelised suured konnad huplemas umberringi, helid loodusest ja taevapuna enne paikesetousu. Lihtsalt kirjeldamatu....
Uks ullatus teise jarel. Enne kl 5 markas meid aknast Luke (olime avatud verandal istumas) ning peale arkamist uks esimesi asju, mis tegi, serveeris meile molemale kohvi ja oli toeliselt ullatunud, miks buss meid niivord vara hostelist kohale soidutab. No see on senimaani musteerium ka minu jaoks, miks transpordis niivord palju vajakajaamist on. Nagu see, et uhel hommikul oli hostelist farmidesse valjumas kaks bussi. Kui vaikebuss sai suht rahvast tais kiilutud, siis suures bussis sai laiutada vaid uks (!!!) inimene. Hasti kummaline.
Toorutm nagu esimesel paevalgi ulimalt humaanne. Peaaegu ei mingit pinget. Lihtsalt fantastiline oli aga perenaine Helen. Molema puhkepausi ajal serveeris meile kohvi. Vau!efekt oli kerge tekkima :) Ja koerad selles Vendti farmis on imeliselt intelligentsed. Eriti koer Jessy, kes pea alati meiega koos auto avatud kastis pollule ja pollult kaasa soidab. Uldse on vist koik koerad udini musikaalsed, Piisas parast toopaeva loppu bussi oodates, kui Valerio esimesed noodid helisid suupillil tekitas, hakkasid koerad kooris kaasa laulma. Super vahva - ei ole sellist asja oma silmaga lihtsalt varem nainud. Veel enne bussi saabumist saime tutvuda peretutre Susaniga, kes just koolist koju oli joudnud. Ning vaga toreda mulje jattis naisrekkajuht, kes ananasse tais maksibine rekkal kinnitamas oli. Eriskoomiline oli naha rekka nime (eks tavaliselt on igal rekkal oma nimi). Selle naisjuhi lapsed olid ristinud rekka kui "Mother Trucker" (emarekkajuht). Farmist lahkusime tais jarjekordseid positiivseid ja kustumatuid elamusi ning teadmises, et jargmisel neljal paeval tood ei toimu. Kull on too jargmisteks nadalateks garanteeritud noppimises. Ja loodetavasti oma kuus paeva nadalas. Farmist lahkudes lehvitasime vastamisi nii perenaisele, peretutrele kui rekkajuhile. Vendti farm - ma armastan Teid!

Viimased paevad Oscariga!

11.02.12 Tundub, et minu eelmise paeva aktiivsusest oli kasu. Saingi 9-ks tunniks tood McCrea farmis. Too seisnes kilekatete kohendamises. Kiled moeldud maasikatele, mis peaksid olema istutatud martsis. Lahtiste katete aartele tuli kuhveldada pinnast, et need suletuna pusiks.
12.-13.02.12 12.02 jarjekordsed soliidsed 8 h. Oscari farmis.
Eelinfo kohaselt plaanis osa hosteli rahvast grilliohtut kohalikus pargis. Kuigi oli raske paev, siis andis see teadmine portsu energiat, et jalad alla votta ja parki suunduda. Nautisime ohtut taiel rinnal. Lopetasime ohtu jalkat tagudes. Tegime mangu kahe tiimi vahel - iirlased koos inglastega ja vastas ulejaanud Euroopa, s.t sakslased ja mina.
13.02.12 Jallegi tool Oscariga. Juhtus selline imetabane asi, et mu jalad olid parast tund aega pehmed ja ei kuuletunud kehale. Sattusin olukorda, kus mind pidi aidatama (inglane Ben aitas), et traktori tempos pusida. Palavus ja kohati sugavad kanalid-kraavid pollul tegid olukorra vaid hullemaks. Oleks see siis ainult nii. Oscar naitas jallegi oma negatiivset palet. Tema arvates jatsime endiselt liiga palju ananasse selja taha. Ja suudistas veel Beni, et niisama pollu peal ringi vahib. Beni, kes niigi mind aitamas oli! Uhel hetkel polnud mul mitte ainult fuusiline koormus, vaid vaimne takkapihta. Oscar aina torises, et mille eest meile uldse palka maksab. Motlesin toesti, et ega tingimused vorreldes armeeteenistusega paljus ei erine. Voi siis mote, et teeme orjatood selle vahega, et me saame ikkagi makstud. Ohtul worklisti kiigates tabas mind suur ullatus - minu, Beni ja itaallase Daniele nimi oli maha tommatud. Pohjuseid voib juba arvata. Oscar oli mind valja puksinud seetottu, et mul uhe paeva jagu jaksu polnud, itaallase seeparast, et liiga aeglane oli ja ananasse maha jattis ning Beni seeparast, et oli Oscarile vastu vaielnud. Aga hea mulle - sain pea et orjatingimustest tulema!

St George-i uputus ja kapsarullid

08.02.12 Toole  minek varahommikul algas suure ullatusega just seetottu, mis raadio uudistest kuulda oli. St George-is, kus viibisin novembris-detsembris ja selle aasta alguseski, on Balonne-i jogi ule kallaste ja veetase niivord korge, et osa inimestest evakueeritud eemalolevasse Dalbysse ning ju siis oli veetous nii akiline, et pohiline et inimesed paastetud saaks, sest koduloomade paastmisega tegeleti veel paevi hiljemgi. Nuudseks veetase muidugi alanenud ja inimesed tagasi kodudes.
Toopaev ise oli luhike, vaid 3,5 h. Utlesime isegi farmi perenaisele, et miks ei oleks voinud olla paevad vahetuses. Et 3,5 h. 7. veebr selle hullu ohuniiskusega ja 7 h. 8. veebruaril. Paraku oli traktor esmaspaeval katki ja seeparast nii lakski. Ohtu see-eest rohkem puhkamiseks ja hosteli inimestega suhtlemiseks.
09.02.12 Vaba paev. Olin hommikust soonud ja valmistusin vaikseks shoppamiseks, kui kone mobiilile tuli. Administraator palus mul alla korrusele tulla. Pidi kulalisi olema. Laksin adminnlaua juurde ning kaks eesti noormeest olid mind ootamas. Nad olid Bundabergi hostelites ringkaigul, et kahele eesti neiule mingi tooots leida. Ja eks siis adminnilt teada saidki, et uks eestlane (mina siis) seal pesitsen. Parisid olude kohta ja saime muidu raakida. Nad ise muidu farmitoo peal olnud, kuid vilja korjamisega tegelenud polegi. Teadsid teiste eestlaste kontakte. Tegime kiirkaigu ligiduses paiknevasse Dive hostelisse, kus kaks eesti piigat paikneb. Kohtusin uhega neist (Eneli). Uldse kokku pidi eestlasi Bundabergis vahemalt 9 olema. Paev loppes Christiani valmistatud Pasta Carbonaraga.
10.02.12 Uritasin toole saada. Teadsin, et enne puhapaeva ei ole mingit tood graafiku jargselt. Teenistust aga vaja ning seega vedasin end voodist varakult ules. Paraku puudujaid polnud ning ka uks uus farm utles viimasel momendil ara. Laksin tagasi voodisse.
Paev vaba, seega voimalus teostada oma kauaaegne idee - valmistada kapsarullid. Ostlesime ja kokkasime koos Christianiga. Ka Saksamaal on kapsarullid vaga populaarsed ja Christiani isa pidi mihkel selle peale olema. Tuli valja ulimalt hea ja nautisime ohtusooki neljakesi. Reede ohtu puhul pidu.

Kurnavaim paev Austraalias

07.02.12 Eks paikesepoletus ikka tunda andis, seda ka jargmisel paeval pollul tootades. Ananassitaime teravad tipud tundusid eriti valusad, kui vastu paikesest rusutud keha surusid. Parast esimest pooltundi tootamist olime hammelduses. Selle aja jooksul ja varahommikusel ajal olid kehad juba higist niretamas. Mis toimub? Tekkis kusimus. Ja oli muidugi paha eelaimdus, mis osutus hiljem toeks. Tol paeval ei olnud mitte vaid palav, vaid oli vaieldamatult uks korgema ohuniiskusprotsendiga paevi uldse. Kas kujutate ette nt. +32 kraadi, paikseline, ohuniiskus 80% ja peaaegu tuulevaikus. Olime kui saunas. Voin kinnitada, et see paev jaab mulle kauaks kauaks meelde kui ellujaamispaev. Ka mu tookaaslastel oli erakordselt raske. Ja arvan, et mu olukorda raskendas ka eelmisel paeval saadud paikesepoletus, mis vedelikupuudust veelgi suvendas. Nagu eelnevalt veidi tootingimusi juba kirjeldanud olen, siis otsest varjualust selles farmis ei leidu. Koiksee aeg (k.a pausid) tuleb veeta pollul. 7. veebr enne lounapausi oli mul niivord raske olla, et kui lounat poleks tulnud, oleks ma ise too katkestanud ja votnud sundpuhkuse, vastasel juhul oleks ehk kokkugi kukkunud. Lounapausi ajal pressisin end traktori taga oleva treileri platvormi alla. Vaga kitsad olud, kuid parim lahendus, et termiidis paikneva paikese eest veidi enam kaitset saada. Onneks hakkas tukimaad parem ja toopaeva sai kl 15.20 paiku ikkagi ara lopetada. Siiski oli raske, ja voisin nt. Christiani kohta oelda, et tema oli nagu poolsurnu. Nii kui bussi pollult joudsime, jai kurnatusest magama ja kui tagasi hosteli joudsime, jai ta parast dushi magama. Uhesonaga magas sisuliselt kogu vaba aja kuni jargmise toopaevani.
Kahjuks jai Christian ilma vorratult heast toakaaslase Roberti poolt valmistatud paprika-magusa kartuli salatist, mida siis ohtul nautisime.

Bodysurfing Bargaras

06.02.12 Joudsime kl 6.30 pollule, kui siis parast ligi tunniajast ootamist selgus, et tootada polegi voimalik. Traktori starteri mootor oli katki, niisiis tagasi linna. Hommikul selge taevas, vaid uksikud pilved. Koik viitas ideaalsele rannailmale. Juba pollul olles selgus majas - RANDA! Esimene plaan Elliott Heads. Bundabergi umbruses mitmed rannad, kuid Elliott Headsis pole veel kainud. Pakkisime sakslase Christianiga ruttu asjad, kuid jaime siiski plaanitud bussist maha. Onneks mitte palju aega hiljem laks buss juba tuttavasse Bargarasse. Laksimegi sinna. Monus oli peesitada. Vaheldumisi rannal lesimisega saime kolm korda ookeani nautida. Tegime Christianiga bodysurfingut. lasime endid lainetest kanda. Just viimane laine oli eriti uhke, mis triivis oma 20 m. tagasi ranniku suunas. Enda onnetuseks ei marganud ma aga seda, kui voimsalt paike mind praadinud oli. Enne esimest vette minekut olin ikkagi veidi hooletu ja ei pannud piisavalt paikesekreemi rinnale ja jalgadele. Arvestades seda, et oma 5 h. rannas veetsime ja koige intensiivsemal ajal, siis oligi tulemus kaes. Olin punane kui krabi paeva lopuks. Tohterdasin end poletikuvastase kreemiga paaril korral ohtul.
Bargarast haarasime hostelisse kaasa megaodavad (3 AUD kg) marineeritud kanatiivad kahe kilo jagu, mis siis ohtul neljakesi ohtra salatiga sisse manustasime.

Taaskord uus ananassifarm

02.02.12 Vagagi pikk paev ananassifarmis. Too algas kl 6 ja loppes nii 16.45. Tarbisin vett vahemalt 6 l. Too endiselt ananasside poomile panek, kuid vahepeal ka pealsete loikumine. Ohtul worklisti kiigates oli mulle farmeri poolt pandud vaba paev. Olin isegi roomus selle ule! Saan paeva taielikult endale puhendada.
03.02.12 Vaba paev. Korralikult puhkasin valja. Kaisin internetis. Paeval sain teada, et sotlane Stewart lahkub ning veel uhte ananassifarmi vajatakse kedagi uut. Andsin Belindale marku, et olen huvitatud. Ja ohtul worklisti kiigates olin niivord rahul. Laupaeval too Oscari nimelises farmis. Enne uut paeva toimus Stewarti lahkumispidu.
04.02.12 Pidu laks pikaks. Kokkuvottes sain vaid mingi 2,5 h. magada, kui siis minek Oscari farmi oli. Toopaevad algavad kl. 6.30 paiku. Farmi omanik itaallane, juba 83- aastane Bonnaventura Ciprian. Esimesel paeval tabas mind paras negatiivne ullatus, et tooliste-bakkpakkerite jaoks pole loodud haid puhke- ja toiduvalmistusvoimalusi. Ja ei mingit varjualust. Kui on pausid, siis toimuvad need pollul. Paljude arvates uks hullemaid farme. Kuid esialgu tundub, et teenistus saab olema stabiilne. Nadalavahetusel korralikud 7- ja 8-tunnised toopaevad.

Erinevad peremudelid;magusad kartulid

01.02.12 Veebruar algas halva ullatusega. Varahommikul nagu alati, kella 5.30 paiku, kui buss farmi joudis, oli lounatamise maja uks lukus ning perenaine uksnes lausus, et tood ei ole ega arvatavasti tulegi enam. Olime jahmunud. Selline akiline arautlemine mojub ikka kulma dushina. Kuid nii nagu juba paljud eelnevalt farmer David Smithi elust midagi teadsid, siis kais uks suur kaklus isa ning tema naise ja poja vahel. Kaklus ja voimuvoitlus. David ise on tasane ja vaoshoitud, kuid tundub, et naine ja poeg eriti suure egoga. Ja kedagi justkui ei huvita ka koristamata saak enam, mida hinnanguliselt 300 tuh. AUD ringis veel maas on. Hetkeliselt laheks maa muuki ning vara jagamisele. Lahutusest pole paasu. On suur perekondlik draama, millest pea iga bundaberglane teadlik on.
Onneks ei jaanud toopaev seeparast veel olemata. Juba hostelisse tagasi soites bussis tuli jargmine pakkumine. Kella 7.15-ks valmis olla ning siis minek Tuckeri farmi magusaid kartuleid (sweet potatoes) noppima. Too ei kestnud kaua, nii 3-4 h. Aga oli aru saada, et vorreldes Smithidega saavad Tuckerid omavahel ulimalt hasti labi. Vaga kokkuhoidev perekond. Seda oli naha nii pollul kui toovalisel ajal. Luhikese pausi ajal naitasid pilte, kus perega kaidud ja eriti kalastatud. Kalandus on nende suur hobi.
Heitsime koos pilgu internetti, et viia end kurssi matkamisvoimalustega Fraser Islandil. See saar ei jaa Bundabergist enam sugugi kaugele. Ehk mingi pool tundi sadamasse, kust siis saarele paaseb. Pidi olema vaga kaunite vaadetega saar. Kusjuures maailma suurim vaid liivast koosnev saar. Tuuled on mandrilt liiva ookeani kandnud ning nii see saar tekkinud ongi. Hea koht, kus neljaveolisega rannata, kuid ideaalne jalgsi ja telgiga matkamiseks. Oleme Rickyga selle saare kulastuse oma plaanidesse votnud. Kuid ehk mitte lahimal ajal. Ootan ponevusega.
Tood Tuckeri farmis niisiis max 4 h. Tulime tagasi hostelisse ning arvestasin puhkeajaga, kui siis hosteli administraator Belinda teada andis, et kui vahemalt viis inimest kokku saadakse, on minek uhte teise ananassifarmi (Zwinenberg). Muidugi haarasin voimalusest ning olime justkui ohtune vahetus, too kella 16-st 20-ni. Too seisnes ananasside asetamises loikurpoomile.
Hostelisse tagasi joudsime ehk mingi 9 paiku ohtul. Nagin worklisti ning olin veidi pettunud, kuna jargmiseks paevaks oli mind pandud Zwinenbergi farmi. Lootsin tegelikult olla Tuckeri farmis. OK, vahemalt on too ja teenistus ning see peamine. Muud ohtul polnudki, kui vaadata, kust kiirsooki saab, dush ja magama, et kella 5.15-ks valmis olla. 
Mille poolest Tuckeri farmi veel suureparaseks kui mitte parimaks farmiks loetakse, on see, et suhtumine tootajatesse on lihtsalt super. Nagu kuulda on olnud, siis parast toopaeva loppu on viidud tootajaid oma transpordiga randa ning tehtud valja joogid, mida keegi siis parasjagu juua soovib.

Kohtumine eesti neiuga

30.01.12 Nadalavahetus vaba. Sai pikalt valja puhatud. Oli pilvisem ja mitte just parim ilm randamiseks. Rohkem sisemine tegevus. Jalgisin Austraalia lahtiste finaale. Loomulikult sai nahtud ajalooline meeste finaal Djokovici ja Nadali vahel. Unetunde jai seetottu napiks. Pidin juba hommikul kella 4.45-ks valmis olema, et toole minna. Ohtul parast tood ja raamatukogu siirdusin Bundabergi Plaza IGA kaubanduskeskusse, kui siis paari inimest annetuste laua taga istumas nagin. Motlesin lihtsalt mooduda ja IGA supermarketisse minna, kui tutarlaps lauas konetas mind ja miski mu sees sundis minema laua juurde. Inglisekeelne kusimus mulle oli, et kust olen parit ning kui utlesin et Eestist, siis tuli eestikeelne kusimus vastu "Kuidas laheb?". Raakisin endast ja niipalju sain teada ka tema kohta, et tegelikult Bundabergis vaid tooga seoses ja nii 4-5 paeva. Neil selline liikuv too. Sel nadalal Bundabergis ja siis kuskil mujal. Kuid nende n.o baas ja pohiline elukoht asub Brisbane-ist lounas Surfers Paradise-is. Neiu on paar aastat elanud Uus-Meremaal, siis rannanud Kagu-Aasias ja nuud alles kolm nadalat viibinud Austraalias.
Kahjuks paar oli just toopaeva lopetamas ja oli kiire, seega palju lobiseda ei saanud.

Austraalia paev

26.01.12 Hommikupoole pilvisem, tuli vihmagi. Paeva peale laks taevas klaariks. Tegelikult on 26.01.12 rahvuslik puha siin - Austraalia paev. 1788.a saabus 1. briti laevastik Sydney alla ja seda siis tahistataksegi. Meie ruhmal, kes me ananassipollul olime, polnud aga midagi tahistada. Eks ikka too ennekoike. Kuigi tegelikult oli see paev ikkagi nagu ara neetud. Pohiliselt tehniliste probleemide tottu oli seisakuid vaga palju. Lihtsalt kui on puha, siis peaks see olema puhkamiseks. Polnud nagu saatuse poolt ette nahtud, et tood teha saaks. Pikema pausi ajal ei tegelenud me korjega, vaid puhastasime noorte ananasside poldu umbrohust. oli suurem niiskus ning enne lounat laks ka palavaks. Kaabu ja paikesekreem on ikka niivord olulised siinses kliimas!
Ohtul sai telekas jalgitud haaravat Nadali ja Federeri Austraalia lahtiste poolfinaali.
27.01.12 Kuna reede, siis tegemist palgapaevaga. Oli ette arvata, et hostelist farmi joudes ootavad meid ees palgalipikud. Paev algas aga shokiga, sest palgalipikute jargi oli mulle arvestatud terve paeva jagu tunde vahem. Onneks lubati olukord lahendada juba samal paeval ning palk ikka taies ulatuses valja maksta.
Ohtul oli tennises meeste teine poolfinaal Djokovici ja Murray vahel.

Traktoristi ameti peal

22.01.12 Sportlik vaba puhapaev. Hommikul jooksmas ning ostlemas ja suurema osa ulejaanud ajast tennist jalgides. Ohtul kohtumine Saksamaal sundinud horvaatia paritolu Austraalia kodakondse Tomici ja Federeri vahel. Jalgisin mangu koos kahe sakslasega samast toast hostelis. Uhel neist horvaatia juured. Loomulikult Federer sai kindla voidu.
23.01.12 Ananassi noppimine. Samuti aitasime kolleege pakkimisel ja ettevalmistamisel pakkimiseks (ananassipealsete loikumine). Enne lounat naitas farmer Smith uht oma leidu - abihoone ligidusest oli leidnud mitu paeva vana mao korjuse. Pikkust oma poolteist meetrit ja hallikat varvi. Taaskord tegu murkmaoga, kuid natuke suutum kui pruunselgmadu. Pidi halvama narvisusteemi ja muidugi mitte ravi korral surmav.
Ohtul laksime mulle teada baari tennist vaatama. Nagin poolenisti Sharapova - Lisicki kohtumist. Hewitti - Djokovici manguks olin lihtsalt liiga vasinud. Tulin tagasi hostelisse.
24.01.12 Meenuvad vanad head ajad saekaatri paevadest, kui siis tootades olin ohtul peale toopaeva nii vasinud, et ei suutnud telekas oma lemmiksaateidki vaadata. Sama nuud. Plaanisin vaid ehk pool tundi peale ohtusooki voodis lesida, kuid sellest sai ootamatult enam kui kaks tundi. Polnud enam motet pubisse tennist vaatama minna, vaid hoopis edasi puhata, kuni kell 3.45 aratuseni. Tean tulemust, et Nadal voitis Berdychit neljas setis.
25.01.12 Vagagi vihmane. Sadas terve paeva, oli juba ohtul sadama hakanud. Mina olin tol paeval see onnelik, keda traktoriga soitma valiti. Teised pidid higistama vihma kaes,  samal ajal mina sain varjulisemas kohas no. vagusid moota. Nii see on, suht igav, kuid rabelema ei pea midagi. Lihtsalt tuleb paari asja jalgida ja koik.

Soomlane samas toas

20.01.12 Jarjekordne palav paev pollul. Ligi 9 h. sai jarjest higistatud ananasse noppides. Neist paar-kolm tundi olid eriti kurnavad. Mulle sattus eriti palju ridu. Probleem selles, et pidime noppima koik keskmist voi suuremat mootu viljad olenemata valmidusastmest nende tundide jooksul (nn. strip picking). Ja tempo oli liiga metsik mulle. Andsin teada ulevaatajale, kes siis mind saastis ja pani paeva lopus toole vahematele ridadele. Nagu alati viimaste paevade jooksul siirdusin ohtul Club Hotel pubisse tennist jalgima. Austraaliat esindav Tomic mangis ukrainlase Dolgopoloviga. Joudsin vaadata kaks setti seisuni 2:2 kui uni murdma hakkas. Ei saa ju baarilaua taga magama jaada! Nii siirdusin tagasi hostelisse ja juba 9 ja 10 vahel magama. Uni oli niivord magus, et 12 h. magasin.
21.01.12 Vaba paev. Paar paeva tagasi saabus meie ruumi soomlane Pekka, kellega pitsat soomas kaisime. Ta mingi aeg standby listis olnud ning ei ole ette teada, et lootust tood meie hosteli kaudu saada oleks. Niisiis on ta uurinud muid voimalusi. Koguni kaks pakkumist. Uks farmis traktorist ning teine koht oleks ehitusel Brisbane-is. Ehitajana pidi olema 8 h. paevas ning 30 AUD tunnis. Firma omanik on soomlane, seega Pekkal tutvuste kaudu kergem sinna saada. Vahetasime numbrid, et kui neil peaks veel inimesi vaja olema, ja kui mul parasjagyu nadi olukord peaks olema, siis prooviks ka ehitajaametit. Eks selleks, et ehitusel tootada, oleks vaja saada vakge kaart. Ja selle saamiseks labida koolitus, mis 80 AUD pidi maksma. Hetkel aga jatkan loomulikult ananassiga.
Ohtupoole jallegi tuttavasse pubisse. Juba tervitati mind personali poolt kui ananassimees. Paar paeva tagasi olin uhele toredale baaritootajale ananassi ule andnud. Samal ohtul sai L-Austraalia mees Hewitt 3:1 voidu kanadalase ule. Rahvas rokkas.

Teine sunnipaev?

17.01.12 Liialt margade olude tottu vaba paev. Uni oli super ja hommikupoole oli taevas isegi paikest naha. Niisiis laksin hommikupoolikul hoopis jooksma. Tapselt ei teadnud, mis kell Kanepi mangib, kuid huvitav, et enam tahtsin end hoopis liigutada. Peale jooksu dush, kiire hommikusook ja siis ruttu ramssi, et end tulemustega kurssi viia. Kanepi mang oligi juba toimunud. Rootslanna vastu 6:2,6:4 voit. Paeva teises pooles onnestus naha hotelli baaris otse kahe austraallase mangu. Stosur jai ullatuslikult alla Cirsteale ning Hewitti mangu jalgimine jai pooleli seisul 2:1 setid, kuid neljandas setis 0:2 kaotusseis noore sakslase vastu. Lopuks Hewitt ikkagi voitis.
18.01.12 Taas toole. Hommikul vara oli pilvisem ja tuli uduvihma. Ning eelnevalt margade paevade pohjal oletasin, et olud on kullaltki marjad. Olin tol paeval vastavalt riides, s.t et paksem sark ning teksad vihmavastase kilepuksiga. Olud laksid paeva peale aga vaga palavaks, oli tohutu niiskus. Juba enne lounapausi oli nagu nagu krabil. Kuidagimoodi pidasin paeva vastu, kuid mones mottes olin ikkagi paikese ohver. Pidin ohtralt vett tarbima ja varjus olema peale too loppu, enne kui ennast taas liigutada sain. Paris karm. Lubasin endale, et jargmisel paeval kindlasti parem riietus oleks.
19.01.12 Sakslasest tookaaslane Luca, kes samuti meie hostelis elab, pidi kreepsu saama. Bussi (toolt koju) oodates nagi ta mu naol amblikku, mis kangesti surmava punaselg (redback) ambliku moodi on. Uhel hetkel tormas mu poole ja haaras kaabu jargi. Sain alles hetk hiljem aru, milles asi. Igatahes ta mainis, et oli punast varvust amblikul. Kui toesti vastab toele, et puutusin kokku surmava amblikuga, olen onnesargis sundinud!

Austraalia lahtised

15.01.12 Paev vaga vihmane. Hommikul oli mul kindel veendumus, et mingit tood ei toimugi. Lihtsalt nii on see praktiliselt koigi korjetoode puhul olnud. Olin juba puhkepaeva rutmis parast hommikusooki, kui siis ikkagi Rickylt teada sain, et too toimub. Tegelikult oli mul ikkagi hea meel. Saab teenida! Paev ise laks vaga korda. Paev kestis vaid kolm tundi, kuid see oli enam koolituse eest. Saime pohjaliku ulevaate ja palju parema ettekujutuse kupsetest ananassidest. Igatahes oli farmer David meiega vaga rahul. Too kvaliteet nagu oo ja paev vorreldes esimese paevaga.
Varajasel ohtul saabus hostelisse uus laadung erinevaid saiasid - saiakesi, sh. magusad ning juustusaiakesed. Ei ole infot, kuidas see organiseeritud on, kuid igal puhapaeval toob uks eakam naisterahvas siia korralikus koguses saiu. Jagub koigile ja jaab veel ulegi.
16.01.12 Vihm jatkus. Ullatuslikult oli pandud toograafik tolleks paevaks. Ja toesti, laksimegi farmi. Motlesin veel, et kas toesti terve paeva tootamegi lausvihmas. Taevas ei tootanud head, koik oli uhtlane hall. Ootasime farmis tavaparaselt tund aega ja siis ka veel 20 min. ootamist otsa. Too algas kl 6.50. Joudsime mones mottes labi vettida, kui siis tuligi otsus tagasi koju minna. Nii et suht mottetult pidime vara arkama ja farmi minema. Tood jagus vaid 50 minutiks. Aga eks siis sai hakata motlema sellele, mis kanaleid pidi Austraalia lahtiseid tennisemeistrivoistluseid jalgida. Leidsingi lopuks hea koha, Club Hoteli baari. Kusimuse peale, kas seal tennist voimalik jalgida on, oldi valmis kohe kanalit vahetama. Nii lahe! Esimesel paeval hoidsin end tulemustega kursis rohkem neti teel, teles jalgisin vahe. Federer ja Nadal said kerged voidud katte. Teadsin, et Kanepi mangib jargmisel paeval.