Maltalase farmis

18.03.12 Paev valjapuhkamiseks. Puhapaeva puhul traditsioonilised hommikune singi-sibula-muna puder ja paeval Central restorani einestama. Ohtul internetis.
19.03.12 Nadalavahetusel oli tulnud vihma ning isegi varahommikul kohati suurem sadu. Graafikus kl 7.15 valjumine hostelist. Siiski farmer helistas ja palus mitte toole tulla, kuna liiga marg. OK, mis siis ikka. Tagasi tuppa ning oli plaanis veel veidi magadagi. Toas kaisid toakaaslased Robert ja Taylor voodeid labi kammimas, mis ei ennustanud head. Tottasin appi. Ning selguski tosiasi - endiselt avastasime lutikaid. Muidugi informeerisime koheselt adminni. Oldi nous tegema torje kohe samal paeval. Egas midagi - hakkas juba rutiiniks muutuma see asjade umberpakkimine ning riiete vedamine hosteli ja pesumaja vahet. Kella 11 paiku paris Robert minu kaest, kas olen nous minema kl 14 paiku uude magusate kartulite farmi. Motlemist polnud vaja. Veel enne lopetus riiete kuivatamisega, raamatukogus, louna ja siis minek. Farmiks Mizzi. Parisin, kellega tegu. Selgus, et omanik parit mitte Itaaliast, nagu arvasin, vaid hoopistukkis Maltalt. Inimesed, kellega koos kartuleid noppisime, olid vaga toredad ning sain too eest farmerilt kiitagi. Kolm tundi kogunes tood kokku. 50 AUD lisateenistust - asi seegi.
20.03.12 Valjumine kl 7.15 hommikul. Too Wendti farmis ikkagi toimus. Onneks hoidis ilma kuivemana. Kuna alustasime tooga kl 7.45 paiku, lukkus ka toopaeva lopp kl 17-ni. Muidu oli pealsete korje, kuid sinna sekka mahtus mul ka 2,5 h. istutamist. Tagasi hostelis alles parast kl 17.30.
21.03.12 Toopaeva algus pandud tagasi kl 6.30-ks. Mulle sobiv variant, kuna jouab veel normaalsemal ajal tagasi linna parast toopaeva loppu. Vaid pealsete korje ja seda 6 h. jagu. Siis hakkas sadu, mis jarjest suuremaks laks ning pidime paeva varem ara lopetama.
Hostelisse tagasi joudnud, nagin Rickyt oma voodit torjevahendiga piserdamas. Ta vaitis, et olla endistviisi lutikaid nainud. Ei saa olla tosi. Kas toesti kordub kogu torjeprotsess juba kolmandat korda otsast peale?!

Action abodega

17.03.12 Lahen kull vaga isiklikuks, kuid ei saa mainimata jatta, et vaga kurb paev minu jaoks. Eestis parima sobra matused, kuid eks siis plaanisin ka ise aja tosiselt maha votta. Loomulikult ei hoolinud ma siinsest pidupaevast, St. Patricku paevast. Enamus hostelis elasid selle paeva rutmis, mil suur tahelepanu iiri kommetel ja sumboolikal. Minu motteis loomulikult vaid parim sober.
Kella 9-ks ohtul plaanisin minna hostelist oue, et leida kena vaikne kohake, laita kuunal ja puhendada hilisohtu oma kallile sobrale. Samal ajal kl 13 Eestis matuste algus.
Otsustasin minna kohalikku parki, mis miniloomaaia laheduses paikneb. Oli vaga vihmane, seega vajasin kindlasti mingit varjualust. Voimalik esimene varjualune oli juba hoivatud, sealt kostus jutuvada. Liikusin edasi. Otsustasin minna vanasse tuttavasse grillipaika, kus hostelikaaslanna Lynni sunnipaevgi peetud sai. Algul ei nainud kedagi. Motlesin veel, et vaga tore, siia ma jaan. Siiski silmasin uht naisterahvast porandalt end sirgu ajamas. Ta nagi mind ning paris arritunud toonil, kes olen. Seletasin olukorda ja ka seda, et olen vooramaallane. Just see fakt ajas naisterahva vist eriti vihale, hakkas raakima sellest, et ma pole sinna kutsutud ja otsigu ma muu koht, kus olla. Uritasin jaada rahulikuks ja vabandasin, et teadmatult kellegi rahu olen rikkunud. Lootsin, et naine leebub, kui raagin samal ajal Eestis toimuvatest matustest, ja ainus asi, mida teha tahtsin, oli malestada oma parimat sopra. Minu jutt oli aga mottetu ja 40-50tes aborigeeni naine laks vaid jarjest vihasemaks ja kaskis mul uttu tommata. Lopuks ilmus valja naise kaaslane, temast noorem nobu, kes vottis samuti sisse rundava hoiaku. Tahtsin olla rahumeelne, kuid siis hakkasid nad mind minema toukama. Olin aaretult pettunud. Eks nad muudkui ajasid oma joru, et see maa kuulub tegelikult neile ja valged vardjad on nende anastajad. Soimasid ka mind valgeks vardjaks.
Olin juba kondinud veidi maad eemale, kuid nende ulbitsev toon loi ka mulle lopuks kopa ette. Hoikasin neile, et nad pole midagi vaart. No see oli juba neile nagu punane ratik harjale. Nad tulid mulle jargi ning sain mehelt kolaka, nii et muhk peas. Siis oli mulle koik selge. Ei tasu tervise ja materiaalse varaga (mul oli ka videokaamera kotis) riskida ning pistsin jooksu. Nad mingi maa isegi jalitasid mind. Otsustasin poorduda politseisse, sest osutusin mones mottes ikkagi runnaku ohvriks. Naine, kes mind vastu vottis, osutus vaga asjalikuks ning nii nagu selgus, politsei toesti tegeles asjaga. Politseijaoskonnast tagasi tulles otsustasin liikuda mooda sama pargi aares asuvat tanavat. Nagin patrullautot ja lampidega politseinikke just selles samas grillikohas. Toesti hea meel on Ozi politsei ule!
Tahtsin siiski leida varjualuse, kus oma sopra malestada. Siis meenus esimene varjualune, mida algul valtisin. Rahvas oli veel endiselt seal. Need olid kolm prantsuse bakkpakkerit (kaks noormeest ja neid) naaberhostelist. Nad olid lahkesti nous, et ma seal istun. Avaldasid kaastunnet ja kuunlavalgel malestasime koos. Tundsin toesti nende tuge. Lopuks ei olnudki jututeemad enam niivord kurvad. Suureks nukrutsemiseks mahti polnudki ja teemad triivisid sellelegi, et nende hostelis voimalik lauatennist mangida. Sain nende kontaktandmed ja kui voimalus avaneb ja kui lastakse, siis hakkan nende hosteli kulastama.
Huhhh! Oli see vast paev :):(

Hadas lutikatega

14.03.12 Terve paev pealsete korje. Paeva tegi ponevamaks madu, keda Salvatore uhtakki ananassipealsetel nagi. Oli rutiinselt korjet tegemas, kui siis jarsku oli kuulda suurt karjatust ta suust. Meie toode ulevaataja ei osanud kohe oelda, kas tegemist ohutu voi murkmaoga. Salvatore parast netist vaatas, et arvatavasti oli vaipmao (carpet snake) pojake.
Toolt koju joudes nagin parajat segadust meie toas. Nagu soda oleks ule kainud. Asjad pilla-palla laiali. Osa toakaaslastest oli oma asju kottidest tuhjendamas. Peagi nagin teateid voodites. Kotid paluti tuhjendada ja riided pesta ja kuivatusest labi lasta, sest meie toast on avastatud voodilutikaid. Polnud meie tuba esimene saarase probleemiga. On olnud tube juba enne meid. Nuud siis meie kord. Igatahes oli ulimalt tuutu ohtul leida veel tunde selleks, et vajalikud protseduurid ellu viia. Oosel magasin nagu beebi.
15.03.12 Paev moodus osaliselt istutades. Osaliselt no. nupukesi (buttons) korjates. Kujutavad need iseenesest sosarpealseid. Emataimest isesirguvad noored pealsed, mida hea istutada on. Neist pealsetest on esimest saaki oodata juba paari aasta parast. Niisiis esimene kogemus nupukestega, raske oli koiki korralikult ules leida. Luke oli ulevaatajaks. Kui midagi maha jai, siis kohe utles.
16.03.12 Terve paev pealsete korje. Kohati oli ikka vaga palav. Parast esimest pausi kl 10 ajal avastasin, et ei votnud peakatet farmilt pollule kaasa. Onneks tootasime veesilma ligiduses. Vabal momendil kaisin seal nagu kastmas.
Reede ohtu moodus olleaias. Live muusikaga esines duett, keda mina siin varem esinemas pole nainud. Hea, kui pole vaid uhed-samad artistid. Ohtuks tellisime Rickyga Banjo koogist endile megamaitsva kuuslaugukastmes kana koos friikartuliga.

Eestlasega samas toas!

10.03.12 Raamatukogus internetis ning muud asjatoimetused linnas. Hollandlannast hostelikaaslasel oli sunnipaev, mida kl 14 kohalikku parki pidama laksime. Valmis oli tehtud hulga salatit ning kohapeal grilliti vorste ja liha. Monus BBQ sunnipaev. Ohtul laksin shotlastest paari Davidi ja Amyga karaokebaari laulma. Repertuaaris oli kogunisti kaks lugu. Hilisemal ohtul jatkus pidu Central klubis.
11.03.12 Juba eelmise paeva ohtul oli eelinfo, et meie tuppa on saabunud veel uks eestlane. Kuna laupaeva ohtu oli mul vaga hoivatud, siis joudis temaga rohkem suhelda puhapaeval. Natuke ootamatult teatas ta, et jaab meie hostelisse ikkagi vaid ooks. Niisiis puhapaeval check-out ja minek. Otsustasin teda saata. Luhikesest jalutusest kujunes pikem teekond. Linnast isegi valja nii 2-3 km. Nagu olin kartnud, siis mitmetunnise retke tottu sain paikesepoletuse naole ja turjale. Lihtsalt niivord akiline oli mu otsus temaga kaasa minna, et ei valmistanud end paikesekreemiga ette.
Noormehe nimi Tauri ning parit Tartust. Ozi saabunud novembris. Suurema osa senisest ajast viibinud troopilises Austraalias Mareebas meloneid korjates. Juba kolm korda viibinud Sydneys, kuid kordagi Melbourne-is. Sain ta telefoninumbri.
Hostelisse tagasi joudnud, kohtasin kaht taiwani tudrukut ning saksa neiut Claudiat olleaias kaarti mangimas. Otsustasin liituda. Kokku kenake kolm tundi mangisime.
12.03.12 Tool. Oli nii pealsete korje kui istutus, seega vaheldusrikas paev. Too oli kerge, kuna istutuse tempo polnud kiire.
Ohtul olin oigel ajal oiges kohas. Osal hosteli seltskonnast plaanis teha kerge ohtune jalutuskaik linnas. Liitusin seltskonnaga. Teekond viis ka joe aarde manguvaljakule. Vois olla naljakas vaatepilt, kuidas bakkpakkerid uhtakki lapseks muutusid. Seal me siis kiikusime ja soitsime mooda trossi kulgevat minirada, nn. ahviraudteed. ja niisama valjakul ringi kargasime.
13.03.12 Tool algul istutamine kolm tundi, siis pealsete korje. Istutamise tempo palju kiirem kui paev varem, ka pealsed olid ebamugavamad. Raske oli leida head rutmi. On lihtsalt uskumatu, milline erinevus on bakkpakkerite ja farmis olevate vendade istutustempo vahel. Erinevus oma kolm korda. Kui meie istutame neli rida, siis neil on tehtud 12! Aga arvan, et kui nemad on teinud seda tood 12 aastat, siis on loogiline ja andeksantav, et me ei suuda samas tempos pusida.
Ohtul kasutasin head sooduspakkumise voimalust ning laksin Night Owl 24 h. esmatarbekauplusse. Sain uliodavad vorstirullid ja kakaojoogi.

Tants mao umber

09.03.12 Tousin juba kl 3.30 paiku. Kuna pizza eelmisel paeval jai ostmata, pidin mingit muud sooki toole kaasa panema. Buss valjus hostelist kl 4.30. Farmis kohal kl 5.15. Inimesed seal alles magasid veel. Lootsime siis ehk kl 6 tooga alata, kuid imelikul kombel algas too alles 6.30. Ule tunni aja pidime lihtsalt niisama passima :(
Muidu terve paev pollu koristamine nagu eelmiselgi paevalgi, kuid paeva toi suurt elevust madu, keda Luke puu otsas silmas. Rohkesti pruunikat varvust ja paras pirakas, pikkust veidi vahem kui 1,5m. Luke tahtis mao tappa, nagu ta utles, siis maod talle ei meeldi. Ta paar korda juba varasemalt maohammustuse saanud. Uritas tabada pahe, kuid ei onnestunud ja madu potsatas puu otsast alla. Algul oli tunne, et maol onnestus paaseda, kuid siis silmas Salvatore madu ja nupeldas. Madu vottis kaitsva positsiooni sisse ja soostis Salvatore suunaski. Kuigi teadsime, et madu murgine pole, oli arevust kui palju. Mitu hoopi puunotiga kirja saanud, andis madu alla. Mao surmaga asi ei loppenud. Niisama teda vedelema ei jatnud. Kui nii kaugele tegevusega juba joudnud, tekkis kange tahtmine delikatessrooga valmistada. Pikka motlemist polnud. Onneks oli Luke-il hea matseete votta, millega edukalt maol naha maha votta. Mina ja Salvatore hoidsime veel surmajargsetes refleksides olevat madu. Oli ekstreemne vaatepilt, et kuigi pea oli maha nulitud, kuundis peapoolne osa maani ja mingid lihased haarasid veel maas vedelevast noast ja tostsid selle ules. Paris hull! Kui nahk piisavalt avatud, siis sisikond esiteks valja ja siis kuuned lihale taha. Kui juba vedama sai, tuli liha uhe korraga rebides naha kuljest lahti. Pakkisime liha kilesse ning panime kulmikusse. Salvatore nulgis naha voimalikult puhtaks ning pistis veega taidetud pudelisse, lootes edaspidi selle monele eksperdile anda, kes siis nahast voo valmistaks. Voo viiks juba kodumaale Itaaliasse.
Tervelt tund aega kais tants umber mao keset toopaeva. See ei olnud siiski ainuke madu tol paeval, keda objektil silmasime. Pollul oli kuningpruunmadu (king brown snake), kelle murk surmav. Luke korjas mao tokiga ules ning viskas lokkesse.
Tagasi hostelis alles veidi enne kl 17. Loogastusin ja laksin varajasel ohtul tunniks ajaks magamagi. Teadsin Salvatore plaane teha maoeine jargmisel paeval, kuid mulle teadmata oli ta juba oma sopradele kokanud. Olin tunnisest uinakust just toibunud, kui Salvatore vabandades toa uksest sisse sadas ja teatas, et madu juba soodud, kuid mina varem meelde talle ei tulnud. Onneks oli paar tukki ikka veel alles. Uhhhhh!!! Laks onneks.
Arvatavasti surmaeelsest stressist tingituna oli liha kull vintskem, kuid siiski oli oivaline kogemus esimest korda elus maoliha suua. Oli nagu kana- ja kalaliha vahepealne. Liha ise praetud olis ja sibulas, maitsestatud soola ja pipraga.

Maa voitmine pollule

05.03.12 Toopaev oodatust luhem. Vaid 4,5 h. jagu tood, kuna ananassiveo rekkad ei saanud Brisbane-ist rohke vee tottu tulema. Kasutasin ulejaanud poolt paeva asjaajamiseks. parast ohtusooki tekkis hollandlannal Lynnil mote minna pimedal ajal taevast vaatama. Suht lambikas idee, kuid mottekaaslasi oli hulgim ning siirdusimegi joe aarde, kus veidi pimedam. Oma 1.5 h. votsime vabalt. Worklisti jargselt jargmisel paeval toopaeva ette nahtud polnudki. Eks ikka rekka probleemi parast.
06.03.12 Olin magusalt magamas, kui Pom kl 8.15 paiku uksest sisse sadas ja teada andis, et kui toole tahan minna, siis olgu kella 9.15-ks valmis. Nahtavasti onnestus rekkad liikuma saada ja korjetoo Wendti farmis harjumatul ajal kl 10 sai alata. 5-tunnine toopaev kuni kl 16-ni.
Olin hilisohtul saanud magada mingi 45 min, kui siis tuletorjesignalisatsioon taiega uurgama hakkas. Kogu hosteli rahvas kupatati tanavale ja tuletorjebrigaad kontrollis olukorda. Arvestades seda, et kl 3.15-ks olin pannud aratuse, oli see vahejuhtum paris hairiv.
07.03.12 Wendti farmi toopaevaks kujunes 6,5 h. Tunde vahem, sest korjatavad ananassid loppesid otsa selleks korraks. Nagu Luke mainis, siis ehk kuu aja parast uuesti. Kull on aga tood istutamises. Farmil pidi olema paris mitu poldu, kuhu tarvis pealseid istutada. Tood koigile viiele bakkpakkerile pakkuda pole. Istutamiseks ja poldude ettevalmistamiseks vajatakse taas vaid paari inimest.
08.03.12 Toopaev algas kl 6. Mina koos itaallase Salvatorega. Too polnud paris selline, nagu arvasin (ananassipealsete kogumine), vaid pisut teine. Aitasime farmeril maad pollule voita. Mets oli juba eelnevalt maha poletatud ja esialgne kund tehtud, siiski oli veel palju teha. Meie ulesandeks oli korjata ules puutoikaid ja puuronte, mis siis maa peal nahtaval olid.. Ja nii tegime mitu ringi. Luke kundis, Allison (voib juba vaita, et Luke-i tudruksober) soitis traktoriga ning mina Salvatorega tegime musta tood. Pollu aartes oli mitu tulekollet, kuhu tulle puitu maha laadisime. Taustaks tulid traktorist kantriviisid. Allisoni lemmikmuusika nagu jutuks tuli. Mulle meeldib see samuti. Tootan ikka toeliselt ehedas Austraalia farmis koos toredate inimestega kohati korvetava paikese kaes. Keskpaeval kuttis paike ikka korralikult. Ohtul olime kupsed omas vasimuses. Kella 21.30 paiku olin voodis, et blogi taiendada. Ja siis jargmiseks toopaevaks veel pizza osta. Markamatult vajusin uneruppe. Ules arkasin ehmatusega kl 1.30 paiku oosel. Polnud kindel, mis kell on ja kas aratus ikka pandud.Vaatasin, et koik korras ja magasin edasi.

Elliott Heads;bowling

01.03.12 Kahjuks olid ananassid oodatust aeglasemini valminud ja rohke vihma tottu pole voimalik istutada, seega ette nahtud vaba paev. Kl 3.45 paiku hakkas mobiili aratus toole (eelmisel ohtul ununes aratus valja lulitamata), otsustasin ikkagi ules kobida ja onne proovida. Jaapanlane Rooney oli voodissegi jaanud. Bussijuht Pom aratas ta siiski ules. Nii et nibin-nabin, peaaegu oleks toole saanud.
Magasin mingi 11.30-ni, sain siis teada paljude plaanist minna vaba paeva puhul Elliott Headsi. Ruttu dush, asjad valmis ja minek. Oma kolm tundi viibisime rannas. Rand jattis ulimalt hea mulje. Viibisime suurtest ookeanilainetest eraldatud laguunis. Kes tahtis, sai ujuda ligiduses paiknevale vaikesaarele. Paljudel meie hosteli elanikel toovaba paev, seega oli meid kokku oma 20 inimest. Matsisin end hoolikalt paikesekreemiga, ei tahtnud enam kipitavat keha kogeda. Ideaalne paev rannas keha pruunistamiseks. Parast vees kaimist sai aega veedetud aktiivselt. Itaallastel oli jalgpall kaasas, seega harrastasime rannajalgpalli. Softpalli puudmine oli samuti tore. Oli kirgas ja vorratu rannapaev. Ohtul linna tagasi joudnuna kiirsook Ricky ja Joniga.
02. - 03.03.12 hommikune jooks ja voimlemine. 02.03 asjaajamiste paev, ohtul ahjukartulite katsetus. 03.03 shoppamise paev ning soodne bowling koos seitsme kaaslasega hostelist Bundy vabaajakeskuses. Ohtul pidu Centralis.
04.03.12 Vaga vihmane. Paev lihtsalt olemiseks ja valjapuhkamiseks. Pesu pesemine ja ohtul namma kartulipuder.

Raskeim paev Vendti farmis

27.-29.02 Toopaevad Vendti farmis, neist 27.02 oli ehk raskeim senistest. Ruttan muidugi lisama, et oli vahemalt talutavalt raske, ei midagi Oscari laadset. Pohjuseks oli uks eriti hull pold, sest lamandunud taimi, mille all ananassid peitusid, oli erakordselt palju. Seega polnud voimalik ananasse kohe noppida, vaid palju oli kuurakil tood, et viljad uldse katte saada. Kuigi kandsin sokke varrukatena, olid kaed kohati ikkagi totaalselt kriibitud. Alates 27.02 tootab farmis viis bakkpakkerit. Lisaks Valeriole veel kaks itaallast Salvatore ja Leo ning soomlane Joni. Joni elab minuga samas toas. Oli huvitav kokkusattumus, et parast Pekka lahkumist tuli suhtkohe asemele teine soomlane. Ozi joudnud nagu minagi oktoobris, kuid Austraalias vaid aastaks, viisa pikendusplaane pole.
28.02.12 Oo, ka varahommik vaga vihmane. Onneks sadu lakkas ning laks selgemaks, mis voimaldas tood teha. Vihmast aga paris paasu polnud. Hommikul olime labi vettinud, kuid paeva palavusega saime taas kuivaks. Ohtul nn. pizzaohtu. Ostsin pizza jargmiseks toopaevaks nagu teisipaeviti tavaks. Kuuekesi sai paeva lopetatud kaarti tagudes Uno-laadse manguga.
29.02.12 oli rahulik paev pollul. Ei vihma, ei lamandunud taimi, ei lagekorjet. Rahulikus tempos korje varvi jargi. Nagu traditsiooniks iga toopaeva lopus, purgiolle igale tootajale farmerilt.

Sita-aadu; uleujutuste oht

25.02.12 Enne 8-t hommikul tegin silmad lahti. Kuulsin Pomi (uks adminnidest ja bussijuhtidest) haalt naabertoas. Millegiparast vaga arritunud haalel, fakid suust tulemas. Pohjust nagin osaliselt parast tualetis kaimist, kui tahtsin vannitoas kasi pesta. Uks kraanidest oli sitaga koos. Et mitte valtida okseefekti, pogenesin mujale kasi pesema. Millegiparast lehkas ka meie korruse koridoris. Eks sealt jouti juba koristada, kuid ikkagi.....Meie naabertoas oli uks inglise tuup oosel nii purjus, et sittus ennast tais. Ja oli lihtsalt nii raige, et sittus naabertoa keskele, ja roojas veel teiste riideid ning lopuks maandus vooras voodis. Taielik sitakott!!!!! Kogu hosteli totaalne habiplekk ja koneaine ma usun et veel vaga pikaks ajaks. Tahtsin hostelist pogeneda vahemalt ajutiselt ning laksin hommikul jooksma. Tingimused perfektsed. Pilves ja parajalt soe, mitte liiga palav. Liigutasin end kokkuvottes tund aega vahemalt, joostes joeaarset rada pidi. Paeval muidu shoppamas, k.a et osta veel aineid ohtusoogi jaoks. Sakslased Darjan ja Christian samast toast 26. veebr lahkumas, seega plaanis teha nendega viimane uhine ohtusook Bundys. Kokkuvottes ulimalt maitsvad kotletid koos kartuli ja salatiga. Ohtul hosteli olleaias havaiteemaline ohtu (havaiparase riietusega) ning siirdusin peole Central klubisse.
26.02.12 Hommikul Christiani ja Darjani saatmine rongile. Olles rongijaamas, tabas meid koiki rabav uudis. Rong soitmas vaid kuni Maryboroughni, ning sealt edasi Brisbane-i suunas viib buss, kuid mitte mooda kiirteed, vaid vaiksemaid korvalteid. Transpordi koha pealt puudutas see uudis eelkoige Darjani-Christiani, kuid pohjus, mis muudatusi tingib, voib puudutada isegi koiki Bundys viibivaid bakkpakkereid. Uleujutused on vaidetavalt joudnud Maryboroughni ning Brisbane-i viiv kiirtee pidi samuti osaliselt vee all olema. Loodame et nii ei lahe, kuid on oht, et ka Bundy voib olla mojutatud uleujutustest ning seega seada ohtu meie edasised toovoimalused siin :)
Puhapaev muidu rahulik, kaisime taaskord juhust kasutamas ning Central hotellis odavat kuuedolllarist biifsteeki nautimas.

Ananassi istutamine;karaoke

21.02.12 Ohtul kaisime Rickyga Metro baaris head voimalust ara kasutamas. Ohtusooki pakuti kaks uhe hinnaga. 8 AUD eest ulimalt maitsev suitsutatud barbeque liha koos salatiga.
22.02.12 Hommikul pisut jahegi, kuid nii kl 10-11 paiku hakkas kuumutama. Siiski tekkisid pilved ning sadas piisavalt palju, et toopaeva pidime juba kl 12.15 paiku lopetama. Ohtul internetis ning avastasin ulimalt hea kiirsoogikoha, kust kala ja friikartuleid einena vaid 5.90 AUD eest saab.Paeva lopus polnud eriti kindel, kas jargmisel paeval tootada on voimalik, kuna olud muutusid kullaltki marjaks.
23.02.12 Farmer oli toopaeva algusaja nihutanud kahe tunni vorra kl 7.30 peale. Esimest korda puutusime itaallasest tookaaslase Valerioga kokku noorte ananassitaimede istutamisega. Enne seda olin kuulnud veidi hirmutavaid lugusid istutamisest, et uldjuhul vagagi valulik tegevus seljale. Esimese istutuspaeva pohjal ei olnud selg niivord koormatud, vaid tagumik. Valerio tegeles peamiselt ananassipealsete kogumisega, samal ajal mina olin istutamas. Too naeb valja selline - traktori taga on kinnitatav pealseid tais olev puur. Ulestostetava vore vahelt votame uhe kaega pealseid ja teisega istutame. Traktor nagu ananassikorje ajalgi on pidevas liikumises. Selline istuv too. Onneks ei ole kogu istutus kasitsi tehtav. Mehhaniseeritud terad teevad juba augud ette, nii te meie liigutused traktori taga nagu konveierliinil - vota ja pane istik (pealne) auku.
Toopaev kestis kl 16.15-ni. Ohtul kl 5 ruttu ramssi internetti ja parast seda sai nautida Roberti valmistatud liha-riisiputru.
Hosteli olleaias kohtasin toredaid jaapani tudrukuid - bakkpakkereid (oed) Osakast. Ja siis akitselt ilmus valja uks Ozi meesterahvas, kes suures hadas. Tema ja ta naissober tahtvat ules astuda Banjo soogi- ja meelelahutuskohas karaokega, kuid polevat piisavalt julgust, et seda kahekesi teha. Siis tuligi hostelisse rahvast otsima, kes koos laval ules astuks. Natuke motlemist ning mis seal's ikka. Pole mulle karaoke vooras midagi, ennegi esinetud. Lauluks "Sweet home Alabama". Eks meil see aarmiselt koba valja tuli, see-eest aarmiselt naljakas. Mina, see paar, jaapani tudrukud ning veel uks poiss oli kaasa haaratud.
24.02.12 Eesti iseseisvuspaev ja reede. Suuremaid plaane tolleks paevaks polnud, kui teha uks korralik ohtusook vabariigi pidupaeva puhul. Ja harjutada flamenkosammu. Sest kavatsen millalgi oma sevillanasega hostelis ules astuda. Kokkuvottes kummaline paev. Paar asjalikku asja, mis tehtud sain, oli hoopis pesu pesemine ja internetis viibimine. Muidu niisama lebo ja veidike shoppamist. Ohtul linnas Rickyga. Ja juba enne 10-t reede ohtul voodis. Motlesin lihtsalt pikutada, kuid uni murdis maha.