Algus ananassi istutamisega

01.-02.05.12 Lagekorje paevad. 01.05 oli onneks vahelduse mottes plokk pirakate ananassidega ja hea pold kolme tunni jagu. Muidu ikka kribud viljad. 01.05 Traditsiooniline pizzaohtu, pizza ohtuks ja jargmiseks paevaks toole.
Tootan Wendti farmi heaks, kuid eks ikka kuulen aeg-ajalt, mis teistes farmides, eriti siis aga Oscaris juhtunud vahepeal on. Niisiis sain teada, et Oscar oli uhe jarjekordse lolluse suust kuuldavale lasknud. Oelnud oli seda saksa tuubile Stefanile. Oscar manitses Stefanit sona kuulama ja tegema seda, mis tema (s.t Hitler) kasib. Oscar oli toonud just sellise vordluse, nagu ta oleks Hitler, et koik tehtaks vastuvaidlemata. Aarepealt oleks Stefan sellise nalja peale plahvatanud. Pohjus tal selleks olemas. Ka temas mingil maaral juudi verd leidub. Nii et jarjekordne vollanali Oscarilt!
02.05 Lagekorje lopp Wendti farmis. Nuudsest vaid istutamine, mis eeldatavasti peaks labi saama juunikuus.
03.05.12 Taaskord istutamine. Partneriks Benjamin, kuna Salvatore kasi haige. Ben tore inglise tuup, kes Bundabergi saabunud laane-Austraalia kaudu koos tudruksobra Sarah-ga ning reisikaaslaste Carina ja Samiga. Tool viis tundi istutamine ja kolm tundi pealsete korje. Vaga hea too, paeva lopuks olle farmerilt.
Lutikasaaga hostelis sai ikkagi jatku. IKKA avastati lutikaid meie toast.Tehakse jarjekordne torje - siis juba kolmandat korda. Kolm on kohtuseadus - peaks nuud siis ikka pariselt vabanema neist nuhtlustest!!
04.05.12 Kuigi ilmaennustus lubas vaid hoovihma, tuli farmis kl 11 ajal suur lahmakas vihma, mis ei lasknud istutamistooga edasi tegeleda. Loodetavasti neli tundi tood ikkagi kirjas.
Hostelisse tagasi joudnud, hakkas pihta asjade otsimine. Nimelt sain lutika torjest teada alles eelmise paeva hilisohtul ja koristasin pohilisemad asjad eest ara. Torjegrupp oli ikkagi tahtnud, et kogu me kupatus toast lainud oleks. Ja nad olid seda teinud omavoliliselt. Niisiis olin olukorras, kus ei suutnud isegi hugieenivahendeid ules leida. Parast tood pidin shampooni laenamagi. Uhhhhh, olin niivord tige!!!!!
Ohtul laksime Claudiaga tennist mangima. Oli vaga hea tunnetus! Parast tennist hostelis asjade sattimine ja korralageduse (hosteli poolt tekitatud) likvideerimine.
05.05.12 Fantastiline paev koos vorratu paiksesaraga. Olin natuke vasinud, seega plaan rahulikult votta. Centrali steik lounaks ja netis viibimine. Ohtul oli Salvatore valmistanud vaga italiano ahjupasta, misjarel siirdusime Centralisse peole.Taaskohtusin kahe eestlase Kardo ja Villuga, kes uksaeg maletatavasti meie hostelis viivuks peatusid ja uritasid sobrantsidele mone too hostelite kaudu saada Bundabergis. Oosel omaparane olleaia kontsert. Stefanil oli kitarre ja ta ka laulis paris hasti. Eks sealne veel ulevalolev rahvas laulis muidugi koik kaasa.
06.05.12 Vaga rahulik paev. Steik ning sorteerisin ja korrastasin oma asju. Ohtul saabus jarjekordne ports saiu ning tegin moningaid harjutusi. Jargmisel paeval plaan uritada toole saada
07.05.12 Kl. 4.15 ules, et kl 5-ks valmis olla. Lakski onneks! Zwinenbergi ananassifarmi, kus korje viieks tunniks. Vaga rahulikus tempos, oli nagu jalutuskaik aasal. Ei midagi seesugust, nagu tavaliselt Oscaris. Kaaslasteks hostelist jarjekordselt pohmellis olev uusmeremaallane Kiwi ehk David ja prantslane Alexandre. Rickyga makieine ja siis ohtul taas tennis. Tunnen end uha kindlamini, sealhulgas ka tagakasi!
08.05.12 Tagasi Wendti farmis parast 4. mai vihma. Oli vaga-vaga tolmune. Pealsete puuris lendles palju tolmu. Ohtul tulid hostelisse kulla Priit ja Mihkel, kellega edasisi toovoimalusi nende farmis arutasime.
09.05.12 Istutatavad pealsed vaiksemad, eriti ohtu poole. Ohtul lauatennis itaallaste Salvatore ja Giacopoga ning varskelt hostelisse kolinud jaapani paari Tatsuru ja Kariniga.
10.05.12 Tool vanaviisi - ikka pealsete korje ja istutamine.
11.05.12 Edukas paev tool. Hommikul pealsete korje, misjarel vaid istutamine. Kohale toodi uued binid pealsetega, jargnevaks nadalaks istutamine garanteeritud. Toorutm oli super.
Ohtul tennis. Enesekindlus kasvab uha, mang paraneb. Onnestus teha paar voidukat superrallit heade vastastega. Hilisohtul pinks Salvaga.
12.05.12 Paar asja oli endiselt kadunud parast kolmandat lutikatorjet. Parast pikemat magamist nende otsimine. Shoppamine ja taas steik.
Millegiparast polnud teab mis suurt peotuju, kuigi oli hostelirahvaga voimalus uhineda, et parki grillima minna. Klubitamise asemel hoopis tore pinksiohtu Joe, Federico ja Claudiaga.
Ule pika aja sain uhendust Teshuai poja Jerryga. Jerry lubas mind informeerida, kui Teshuai Ozis kaimas peaks olema.

Esimest korda Ozi kinos

24.04.12 Algul varskete viljade korje ja pakkimine kolme aluse jagu, siis nupukeste korje. Toopaeva lopp muutus eriti nuriks ja igavaks. Esimest korda laksin Ozis oleku aja jooksul kinno. Sugarlandi nimelise aarelinna kinos American Pie 3. Enne filmi teisipaevane sooduspizza.
25.04.12 Anzac paev. Puhendatud Austraalia ja Uus-Meremaa vaeuksustele, seega jarjekordne riiklik puha. Tood loomulikult ei toimunud. Sai pargis aega parajaks teha. Vaiksed soogid-joogid koos jalgpalliga.
26.04.12 Terve paev nupukeste korje.
Red Rooster kiirsoogikohast tellisin endale soodsa kana koos friikate ja kastmega. Sooduspakkumine leitav Coles-i ostukviitungi tagakuljelt.
Moncrieffi meelelahutuskeskuses neljapaeviti voimalik ulimalt soodsalt kuue taala eest filmi vaadata. Kasutasin voimalust koos Ricky ja teise iirlasest sobra Jamesiga.
27.04.12 Algul tool nupukeste korje, siis suurte buttonite istutamine. Ohtul india restoranis einestamine hostelikaaslase Joe sunnipaeva puhul.
28.04.12 Vaga pikk uni. Louna paiku laksin Salvatorega jooksma. Paras kuue-seitsme kilomeetrine ring korralikus tempos. Jooks kulgeb labi kauni pargi koos veesilmade ja sealse faunaga. Poolel distantsil voimalik teha harjutusi.
Kaele oli tekkinud ananassitaime pistest vaga inetu madapaise. Sain kokkuleppele Belindaga, hosteli adminniga, et tema mu katt tohterdab. Nagu ta ise utles, et nadal aega enam ootamist ja oleks pidanud juba arsti poole poorduma. Siiski oli voimalik veel pigistamise teel asja paremaks muuta.
29.04.12 Puhapaev erandlikult toopaevaks. Toimus lagekorje. Kuus bakkpakkerit ja lisaks veel hulgi pereliikmeid farmist. Algul kena pold suurte viljadega. Peale lounat palju viletsam pold.
Kohtumine Priiduga, kellel olnud voimalus nuud siin Bundabergis vaga stabiilsesse farmi saada. Varsti vajatakse uusi tootajaid juurde. Mai keskel algamas tomatihooaeg. Muidu on igasugu muud tood. Ja uldjuhul tee, kaua tahad. Sellest farmist sai Priit infot Eestlased Austraalias keskkonna kaudu Facebookis. Elamine on majas, kus suisa kolm magamistuba. Tipphooajal vajatakse max. 15 inimest. Too voib olla raske, kuid kullaltki varieeruv. Nii nagu Priit raakis, siis valjavalituile on maaratud toopaeva lopuks sigade tagaajamine. Kummaline kull, kuid mingit aedikut sigadele ei eksisteerigi. Paevaseks ajaks lihtsalt ula peal ja ohtul karjatatakse nad lauta tagasi.
30.04.12 Kena kaheksa tundi tool. Lagekorjeks alguses parem pold, kuid ennelounal siirdusime hullemasse plokki. Eriti vastik oli viimane pooltund, kus palju maasikasuuruseid ananasse noppima pidi. Salvatore oli varske vilja pakkimise perioodil juba eelnevalt kaele liiga teinud, nuud siis andis kasi kovasti tunda ja ta pidi toolt lahkuma. Asemele tuli teine bakkpakker.
Ohtul tennis.

Toole takka lemmikfarmis

10.04.12 Kolm tundi pealsete korje, siis istutamine Luke-iga. Uritan loomulikult oma teada alati endast parima anda, kuid tol paeval osad pealsed ei jaanud pinnases pusima. Ei suutnud neid korralikumalt mulda suruda. Pohjus kindlasti ka selles, et tavaliselt on istutamiskiirus marksa vaiksem, kuid Luke-iga kahasse istutus oli vaga tempokas ja eksisin rohkem. Sain kriitikatule osaliseks. Esimene kord siis, kus ma otseselt no. peapesu sain. Utleme siis nii, et ju Luke-il millegi tottu lihtsalt paha paev oli, mistottu kergemini arritunud oli.
Ohtul pizza.
11.04.12 Istutamine koos Salvatorega taas. Vahepeal oli Luke istutamise juures. Tol paeval kriitika Salvatore suunas. Markus taoline, et egas ta mingi tudruk ole, et istutamisega hakkama ei saa. Seda enam uritasin endast parima anda, oli selline enesetoestuspaev minu jaoks.
Paeva ilmestas aga uks vahejuhtum pizzaga. Nimelt olin peale esimest puhkepausi jatnud alles mone pizzaloigu ja karp koos pizzaga oues laua peal. Tol paeval vagagi tuuline, ning pizza lendas murule. Tagasi lounale tulles oli perenaine Helen vastas ja hullupoora vabandamas, et koerad need pizzaloigud pintslisse pistsid. Aga et uus pizza kohe-kohe tulemas. Mul jai ullatusest ikka karp lahti, ei osanud seda kohe sugugi oodata! Ja parast oma 10 min oligi pizza kohal. Kusjuures suuremgi kui ariline pixxa, ja palju-palju parem loomulikult. 100% natuura koos ananassi, paprika, salaamiga ja ohtra juustuga. Mina koos Salvatorega saime ikka hullu portsu ja kohud tais. Juurde serveeriti oivaline kohv. Saime sellest kohe suurt indu, nii et edasine toopaev laks nagu iseenesest.
12.04.12 Istutamine, ohtupoole pealsete korje. Ohtul oli plaanis suua midagi kiiret esialgu. Lihtsalt kala friikatega. Mina ja Claudia jaime aga nati hiljaks ning (kiir)soogikoht juba suletud. Koht oli hirmus tuhi ning pidi midagi muud valja motlema. Ligiduses itaalia Pappardelle restoran. Tahtsin tsekata, mis kohaga tegu. Eriti veel, et Susan seal vahest lounatamas kainud. Lootsin seal odavamalt saada, kuid ohtusel ajal teine teema. Sain seda tunda rahakotil. Igal juhul otsustasime midagi ikkagi tellida, kui sinna juba sattus. Tellisime siis kaks kanasalatit ning ohtu puhul majaveini kaks klaasi. Kokku laks maksma see laks 46 taala. Autsssss!!! Voib-olla esimene ja viimane kord, kui Ozis suvaliselt kuskile restosse ohtusel ajal lahen. Kui just raha seljas kanda pole...
13.04.12 Varahommikul meeletult palju saaski. Algul pealsete korje, kuid enamus ajast istutamine. Korralikum vasimus oli peal, seega lihtsalt veidi aega olleaias ja siis magama.
14.04.12 Vaba paev. Kaisin no. kahe saksa segaverelisega (Stefan ja Artur) kohalikust Burnetti joest kala puudmas. Enne Saksamaale kolimist elasid nende emad Venemaal ja kaheksa aastat opingutega seoses Eestiski.
Shoppasin. Lopuks ometi ostsin ka endale i-podi. Megasoodsalt kohalikust pandimajast (Cash Converters). Saab vaba aega paremini nuudsest mooda saata lemmikmuusika saatel!
Internetis ja ohtuks magusa kartuli puder. Ohtul suure peo asemel laksin hoopis jooksma.
15.04.12 Paev lihtsalt olemiseks ja pesu pesemine.
16.04.12 Terve toopaev istutamine. Ohtul sotsiaalne tennis.
17.04.12 Esimest korda selline asi nagu varske vilja korje, mida tegime kolm tundi ning seejarel ulejaanud aja toopaevast pakkisime seda. Korjasime suuremad viljad, mis ei pruukinud veel isegi varvi votta olnud. Mina Salvatorega otseselt ei pakkinudki, seda tegid Allison ja vennaksed Mark-Luke. Minu ja Salvatore ulesanne kanda tais kaste alustele ja teha uusi kaste. Oli palavam paev ja tempo metsik. Lopetasime veidi hiljemgi, kl 16.15 paiku. Vaga intensiivne toopaev.
Varske vili randab varskele turule, pohiliselt Brisbane-i, kuid vahest Sydneyssegi.
Taas pizzaohtu. Olleaias trehvasin Uus-Meremaa paritolu Summeriga. Laulis seal kitarri saatel, kusjuures paris kena lauluhaalega. Saime jutule ning mis selgus, ta teab Eestit ja eestlasi imehasti, ta endine poisssober, Janno nimeline, parit just Eestist.
Paeva tumestas teadmine, et senine Banjo kompleksi (sh. hosteli) juhataja on viidud insuldiga haiglasse ning palju lootust arstid ei anna :(
18.04.12 Varske vilja korje ja pakkimine, ohtul lihtsalt olleaias.
19.04.12 Varske vilja korje ja pakkimine lounani. Siis istutamine. Istutamise ajal tuli suur vasimus, midagi tulpimuse laadset, peale. Ohtul kala friikatega ja valja puhkamine.
20.04.12 14 aluse jagu varket vilja taas. Luke oli tol paeval millegiparast vagagi narviline, onneks meie toosse see ei kandunud. Nadalalopu puhul saime kumbki suisa viis purki ollet kaasa ja vorstirullid.
Reedeohtune pidu olleaias.
21.04.12 Vaba paev. Koos Rickyga kaisime hommikusoogil Bundylicious kohvikus. Kasutasime head sooduspakkumist. Eelnevalt olin saanud IGA kaubanduskeskusest maksekviitungi, mille tagakuljel selle kohviku sooduspakkumine oligi. Ostad uhe eine, saad vahemalt sama voi vaiksema vaartusega eine kauba peale.
Ohtul peeti barbeque ohtu sakslase Sami lahkumise puhul. Enda poolt mingi jook, kuid viie taala eest oli sook juba orgunnitud.
Ohtu jatkus olleaias, kus kohtusin eesti juurtega Carinaga, kes just varskelt meie hostelisse ennast sisse seadnud. Viimased aastad elanud Rootsis, kuid suda rohkem eesti poole kisub. Tal aktuaalne teema, et varsti peab valima, millise kodakondsuse heaks otsustada. Kaht passi paralleelselt hoida pole paraku voimalik. Keelevaistuga tudruk. Raagib vabalt rootsi, eesti, vene, inglise ja hispaania keelt.
22.04.12 Kaua magamine. Central hotellis lounatamas. Otsustasin tellida karririisi steigiga. Vaba aeg internetis, skype-is, shoppamas.
23.04.12 Kuigi pidi olema varskete viljade korje tool. oli siiski vaid istutamine. Ohtul tennis.

Ilmaimelised ulestousmispuhad

06.04.12 Melbourne-is sain tuttavaks Kallega, kes uhtakki justkui jaljetult kadunuks jai. Ei saanud teda enam telefoni teel katte ja ka Facebooki konto oli ara kustutatud. Ule pika aja ta ise aga helistas, mis oli niivord suur ullatus ja muidugi oli vaga hea meel sellest. Lihtsalt ta telefon oli mingil moel ara varastatud ja seelabi kontaktid paljude inimestega kadunud.Saanud ka toootsa Melbourne-ist veidi valjas, farmis. Tlf kone hetkel viibis rannas. Aprilli kohta oli harukordselt palav, ule 30 kraadi ja inimesed kel vahegi voimalik, olid voimalust kasutamas kaia vees ja votta paikest. Fantastiline!
Ohtupoole veiniohtu prantslastega ning jooks enne magamaminekut.
07.04.12 Hommikul asjatoimetused linnas ja siis parastlounal otsustasin teha monusa puhkuse ule mingi aja ja minna ulestousmispuhade laupaeva puhul randa Bargarasse. Kohale joudnud, selgus, et oleks ma end varem liigutanud ranna suunas voi oigemini organiseerinud asju veidi paremini, oleks tasuta saanudki. Itaallasest hostelikaaslane Leo oma sopradega olid seal juba ees (tulnud autoga), kuid oige pea minekule sattimas. Niisiis olin justkui uksi, kuid laineid nautides sain ikkagi jutule ka uhe kohalikuga. Aaretult kena ja kohati palavgi paev. Lained olid tavalisest vaiksemad, siiski monus aega mooda saata. Oma kolm tunnikest olin ara olnud ja sattisin minekule bussi peale. Endal veendumus, et kl 16.20 paiku buss minemas tagasi Bundysse. Tegelikkuses olin bussi aga maha maganud. Oli meelest lainud, et laupaeviti viimane buss juba tunnike varem valjub. Samas ei sattunud paanikasse, millegiparast oli mul juba kohe selline tunne, et midagi huvitavat kohe arenema hakkab. Et pole halba ilma heata.
Jala oleks tagasi Bundysse natuke pikk maa kompida, seega motlesin hakata haaletama. Nagin uht autot teepervel seismas mitte kaugel Bargara keskusest, ei pidanud palju kompimagi. Kusisin siis poidlakuuti. Autos olid kaks naisterahvast saksakeelsel aktsendil raakimas ja aru pidamas. Minu suureks roomuks olin piisavalt usaldusvaarne ja nad olid nous mind peale votma. Bundysse asja nagunii, oigemini labisoidul, sest uks neist Bundyst edasigi Avondale-is elab. Tingimuseks oli see, et kui olen nous veits ootama kuniks neil Bargara ostukeskuses kaidud saab ja siis voib soit Bundysse alata. Aga mingi taiendav ulevaade mul neist ja just neil minust tekkis shoppamise kaigus. Asjad hargnesid tormiliselt ja uhtakki hakkas pihta uks sundmuste virrvarr, millest mul veel onna aimugi polnud. Tegelikult laksime parast ostlemist mingiks ajaks ligiduses paiknevasse Innes Parki. Nagu selgus, siis olin kokku trehvanud kahe austria paritolu kaksikoega.vanuses 48, Gabby ja Susan. Molemad ule paarikumne aasta Austraalias ja alalise elamisloaga. Kuigi Bundabergi kandis talviti suht viludaks tombub, siis tunnistavad ka nemad kui uhest suust, et kliima ikka parem kui Euroopas Austrias oleks. Kus veel palju kulmem ja vilum.  Oli voimalus peatuda uhe oe (Gabby) elamises. Tuupiline vaikelinna majake vaikse aiaga, siiski jattis vagagi hubase mulje. Ja perenaine oli niivord kulalislahke. Sain kohvi koos jaatisega, hmmm nammaaa.... Kaesin ka aeda ja kaasa anti veel pahmakas basiilikut kohalikust aiast.
Veel enne, kui Innes Parkist toesti Bundy poole startisime, viisid nad mind imelisse kohta ookeani aares. Hamarik oli maad votmas ja paike loojunud, kuu kumas suures hiilguses kui viivuks nautisime vaadet. Tol momendil oli seal ka uks pruutpaar oma elu tipphetke tahistamas. Toesti imeline koht seda teha.....Motlesin veel, et kuivord imeline oleks siinkandis nt. jalgrattaga mingi tuur teha.
Gabby jatsime oma majakesse ja koos Susaniga suundusime Bundy poole. Autoga soites laks jutt sinnamaani, et Susan raakis voimalusest viibida tema majas, mis Bundyst valja jaab. Mul jai mulje, et aitan tal natuke midagi nokitseda, s.t saagimistood ja siis mingi paar ood tema pool viibida. Igatahes kaisin hostelist labi, haarasin kiirkorras tooriideid kaasa ja kiired seletused paarile hostelikaaslasele ning minek.
Saabusime kohakesse nimega Avondale. Muidugi oli pime ning polnud voimalik tapselt orienteeruda umbruskonnaski. Selge oli vaid see, et majake ei jaa sugugi kaugele piirkonnas tuntud basiilikufarmist Capricorn ning tegelikult on sealt suht tuhine maa juba minu Wendti ananassifarmi. Voimalik oli naha maja sisekujundust ja interjoori. Vaga vaimne kohake tundub olema. Seintel budistlikut laadi pildid ja kaunistused, Ka kirjandus, mida vilksamisi nagin, on ponev. Palju reisikirjeldusi ning dokumentaalseid-tosielulisi raamatuid. Miski pole siin ilmas juhuslik. Nagu ka see, et olin sattunud kokku harukordsete inimestega.
Esimesel ohtul ei toimunud vaga palju. Muidugi peatusime mingiks ajaks maja tagahoovis asetseval terrassil ja  nautisime olemist. Eriti muidugi mina, kes sain ule pika aja eemale sellest hostelikarast ja melust. Nautima ulestousmispuhi vaikuses, looduse rupes. Susani maja asus onneks veidi eemal suuremast naabruskonnast. Vahest, eriti hommikusel ajal, on voimalik kuulda veidi eemal asetsevat veistekarja ja karjakellakeste tilinat, mis annab aimu rohkematest majapidamistest.
Esimesel ohtul siis vaike tervitusjook Susanilt ja pogus jutuajamine, kuid peagi laksime molemad puhkama. Ma nautisin suht pikalt veel hilisohtuseid loodushaali, nii monus oli seal soojas teki all terrassil lamamistoolil veel lesida. Susan oli hoolitsevalt mulle sooja tekigi toonud.....Niivord armas!!! Sain inspiratsiooni tulla jargmisel paeval varakult ules ja jaadvustada umbruskonda.Oo veetsin Susani tutre Layla toas. Layla parasjagu mujal oma poisssobraga.
08.04.12 Varahommikune kohv enne paikesetousu ja rannakule. Ploksisin pilte umbruskonnast, eriti Mikkelseni pargist, kus veel paar aastat tagasi koaalasid nahtud ja sellest ajast saadik isegi liiklusmark ning teadetetahvel pusti. Paraku neid enam seal ei leidu :( Jaadvustasin veidi ka majapidamist, just valjastpoolt. Vaga kena rohelust tais aed ka paari banaanipuuga.
Rannakult tagasi tulles ootas Susan mind ees. Pani kohvi uuesti hakkama ja voileivad olid juba valmis tehtud. Olin valmis uheks toopaevaks, kuid ainuke too, mis siis tol paeval ootamas oli, seisnes banaanide korjes ning uhe vaeti banaanipuu mahaloikamises. JA KOIK!!! Kogu too!
Ohtupoole tuli Gabby kulla ja siis laksime koos Marval Parki nimelisse randa, mis randadest koige lahemal Susani elamisele paikneb. Oli kuidagi pilvine ja vilum, piirdusime vaid rannal kondimisega, vette ei tihanud minna. Uritasime leida kauneid karpe, kuid markimisvaarset ei leidnud. Vesi on suurvee ajal kallast sealkandis tohutult uhtunud ja maad merre viinud. Ulestousmispuhade puhul oli palju rahvast randa telkima tulnud. Tavaliselt niipalju inimesi seal naha ei ole, on rohkem korvalisem rand. Tegin uhe tervisejooksu.
Paev loppes monusa lihtsa ohtusoogiga ja suurema jutuajamisega. Juba tuttavaks saanud terrassil. Sel korral magasin elutoas.
09.04.12 Hommik algas ullatusega. Olin silmad varskelt lahti teinud, kui Susan juba hommikukohvi mulle voodisse serveerimas oli. Ja uks ullatus teise jargi. Nii nagu pogusalt mingi plaani paika pandud sai eelmisel ohtul, siis piisavalt aega hommikuseks virgumiseks ja laks ekskursiooniks. Mina, Susan ja Gabby teel tsirka 130 km eemal paiknevatesse populaarsetesse reisisihtkohtadesse linna nimega 1770 (Town of 1770) ja Agnes Waters-isse. Town of 1770 on tuntud oma fantastiliste vaadete poolest. Suureparane maakitsus, mis sugavamale ookeani ulatub. Kuigi nimi viitab linnale, siis poliselanikke koigest ehk mingi paari ringis seal asub. Aga vaade oli lummav. Tegin hulga pilte ja esimest korda elus nagin delfiine karjas ujumas ja vahest veestki valja huppamas. Voimas!!
Parast 1770-e vaateid votsime lounat Agnes Waters-is ja siirdusime sealsesse randa. Paev oli vorratu ja hea voimalus veel enam jumet oma kehale saada. Odedel oli surfilaud lainetel kandmiseks kaasa voetud (kehaga peal pusimiseks, mitte tavaparane surfilaud). Nii ma siis tegin paar paris kena veeliugu. Tegin suht pika jooksu mooda rannikut veel enne kui minema asusime. Oma paar-kolm tundi sai ikka rannas veedetud.
Tagasiteel Bundabergi kulastasid oed uht vaga head sopra tee aares, sain samuti pogusalt nende elamist uudistada. Hetkel ehitavad suuremat peavarju endile.
Uhel hetkel saidki need vorratud ulestousmispuhad paraku labi, tais elamusi, uusi vorratuid inimesi, matku. Nii nagu selgus, siis aasta tagasi olid oed uhise reisi ette votnud saksa bakkpakkeritest paariga. Muidugi usun, et minu suhtlus austerlastest kaksikutega jaab pusima ikka kauemaks, mitte vaid Bundabergis oleku ajaks.

Roomusonum ja kontaktid eestlastega

29.03.12 Oscari farmis kogunes tunde kuus. Tootasime kahekesi koos Joshuaga. Tegelikult Oscar Joshuat ei soovinud, vaid teist bakkpakkerit sakslast Samit. Belinda meie hosteli retseptsioonis sai igatahes Oscarilt arritunud telefonikone veel enne kui toopaevaga alustada saime. Oli varvi jargi korje. Pold oli ullatavalt hea ja viljad suured. Uhel hetkel juhtus ikkagi see, et Oscar markas moningaid ananasse, mida ma ei nainud koheselt ja mis maha olid jaanud. Kandsin sellist vana olgedest mutsi, mis mul juba St George-ist kaasa voetud oli ja mis usna kulunud valimusega. Oscar tegi siis iroonilise markuse mutsist, et kui ma ananasse enam naha ei suuda, siis peaksin soetama endale uue mutsi. Mul niigi tempo peal ja kui ma sellist markust veel kuulma pidin, siis naitasin ilmekalt oma suhtumist sellesse ning sudametaiega virutasin mutsi enese ette maha. Oli tajuda ja naha, et seepeale Oscar veits tagasi tombas ja enam klahvida ei tahtnud tollest hetkest. Rahu oli maa peal :D
30.03.12 Minnalaskmispaev nigela nadala tottu (just too poolest). Lihtsalt puhkus, netis ja kokkamisegagi ei viitsinud vaga jannata.
31.03.12 Tore paev Bundabergis. Esimest korda siis sai asja kasile votta ning kahasse saksa neiu Claudiaga minna tennist mangima.
Neti kaudu leidis ules voimalikud mangimiskohad ja kontakttelefonid. Alul suunati uldse teistele manguvaljakutele, mitte neile, kus lopuks mangima asusime. Paraku polnud meil valikut. Kuna algsetel valjakutel oli kaimas noorte turniir, siis ruumi polnud. Uks asjapulkadest oli niivord vastutulev, et orgunnis meile siiski mangimisvoimaluse mujale, ja soidutas meid veel kohalegi! Asukoht pea et keskuses, mitte uuratu maa kaugusel meie hostelist. Vahetusse lahedusse jaab siinne olulisim ostlemiskeskus Hinkler Central. Et uldse kahasse tennist tol paeval mangida saaks, siis pidi Claudia niisamuti reketi endale saama. Hinkleris paiknevast megasoodsast esmatarbekaupade poest onnestus hankida 4 AUD eest no. tennisekomplekti. Kolm palli ja reket ei tundunud uldse paha variant olema, et just nii soodsalt!! Mangima hakates oli suht kiiresti ikkagi selge, et uks piin nt. selle reketiga mangida on. Rohkem sulgpalli reketi moodi hoopis. Sai lubatud, et jargmine kord molemal korralikum reket olemas oleks. Aga muidu ule megapika aja mangida oli aarmiselt fann. Vigade arv metsik, kuid see meid ei morjendanud :( Eks oma osa vigade tegemisel oli toesti ebakvaliteetsel tennisevarustusel.
Ahjaa - isikult, kes meid tennisevaljakule soidutas, saime infot sotsiaalse tennise voimalustest samadel valjakutel esmaspaeviti ja reedeti. Miks mitte siis voimalust kasutada???
Paeva lopetasin praetud magusate kartulitega.
01.04.12 Olime kahekesi pollul, toimus varvi jargi korje. Kokku 6,5 h. Lopetasime nii kl 15.15, kuid suuremat meeleharmi valmistas ilmatuma pikk bussi ootamine, tagasi hostelis alles peale kl 17.
02.04.12 Hosteli poolt Oscari farmis tootamas taas kuus inimest, kuid sealhulgas kolm uut. Tootunde kogunes seitse. Oscar oli isegi taitsa moistlik tol paeval, kuid teine tuup, tema poeg, molises nii et vahe polnud. Peaks ju ometigi aru saama, et uued inimesed pollul, kel samuti varasemalt ettekujutus pigem ananassipuust on kui pollust ja ei saa nouda, et kohe plaksti professionaalid ollakse. Enne kui korjama hakata, peab ikka suurem ettekujutus ja kindlus olema, millised viljad korjata ja mis jatta pollule!
Parast tood laksin adminni ja saingi roomusonumi. Voimalik tagasi toole saada Wendti farmi! S.t et oli piisavalt kuivaks lainud. Belinda, meie administraator, oli muidugi ahmi tais, et mismoodi ta Oscarile seda kull teada annab, et Oscari lemmik, s.t mina, ikkagi teise farmi alla taas lahen. Palus selle kurva uudise Oscarile edastada samuti adminnikohuseid taitval ja uhel bussijuhtidest, Pomil.
Ohtu lopetasin esimest korda siin Bundys ja uldse Austraalias oleku jooksul - sotsiaalse tennisega. Ja oli ulimalt tore! Tutvusin kohalikega ja sai tennises mootu votta. Minu tennise tase oli muidugi moga veel, kuid toesti vahva oli kohalikega juttu vesta. Eriti huvitav tuup vene juurtega George. Kui raagib, siis taiesti porgandilaadsel haalel, Vaga koomiline just eriti esimesel korral - igatahes! Aga huvitav kuju. ``Made in China`` nagu ta ise ikka utleb. Et vanemad olid venelased, kuid ise sundis Hiinas, ja juba aastast 1962 onnestus Austraaliasse elama asuda. Veel kuni aastani 2000 oli tuumainsener Sydneys, misjarel elu lodvemalt votta tahtis, eemale sellest suurlinna karast ja Bundabergi umber kolis.
03.04.12 Ule mingi aja taas Wendtis! Terve paev, 8 tundi, pealsete istutamine.
Ohtul kaks pizzat PizzaHutist, uks ohtuks ja teine toole.
04.04.12 Tool alguses istutamine, siis pealsete korje. Hosteli tagasi joudnud, ootasid ees samas toas kaks inglise tudrukut. Kuidagi vaga tuttavad tundusid nad mulle. Hakkasime raakima ning nad said teada, et olen Eestist parit. Nemad siis, et ahsoo, et teavad kaht eesti sopra Melbourne-is. Siis turgataski pahe, nonii, need Mihkel ja Risto jarelikult on. Selge pilt - nagin neid tudrukuid - Thea`t ja Louise`i juba Melbourne-is Discovery hostelis peatudes. Ja neile meeldib Melbourne! Molemad said tood Discovery hostelis. Igatahes suundusid nad suht otse Melbourne-ist Bundabergi, sest teise aasta viisa jaoks vaja vajalikud 88 paeva farmitood tais saada.
05.04.12 Tool oli terve paev labi vaid pealsete korje. Niivord tuutu ja uksluine tegevus. Hea meel oli nadalavahetuseks tagasi hosteli jouda, kuid veel suurem hea meel oli kohata hosteli olleaias eestlasi Priitu ja Mihklit. Juttu jatkus niivord kauaks, et terve ohtu ma seal olin ja veetsin koos nendega aega. Kusjuures parast mingi kolme tundi jutuajamist avastasin, et pole ju riideidki vahetanud ja dushi all kainud veel. See siis ainuke paus terve ohtu jooksul. Nende esmane eesmark kokku puutuda farmitooga selle ehedaimas olemises. Seni vaid suurlinnas, pohiliselt Sydneys, juhuslikemate ehitustoodega elatist teeninud. Tahtsid teada ka minu arvamust, kas neil motet kauemaks Bundabergi jaada oleks, et kas hooaeg juba kaimas ehk. Kuna standby-s liiga palju inimesi tol hetkel, siis poleks see kindlasti huva mote meie hostelisse ja ehk Bundabergigi peatuma jaada. Veetsime aarmiselt roomukullase ja muretu uhise ohtu ja oodki. Mihkel ise harrastusfotograaf, ploksis tohutult pilte selle ohtu jooksul. Kl. 3 oosel saatsin nad bussi peale. Sihtkohaks neil Brisbane ja mingit ehitusasja seniks ajaks, kui suur hooaeg Bundabergis veel alanud pole.

Taaskord Oscari haardes

27.03.12 Tulingi hasti varakult, kl. 3.45 paiku ules ja panin asjad valmis. Esimesed bussid valjusid korraparaselt, kuid siis kl. 6.15 ajal avaneski mul voimalus. Uks Oscari poistest ei ilmunud oigel ajal platsi. No selge - maandusin bussi, Kui oigel ajal kohal pole, siis oma probleem! Survestamistaktika kandis vilja. Buss vottis paigast ning toopaev Oscari farmis vois alata! Nagu juba varasemalt Oscari farmist raakinud olen, ei ole see hea farm. Lihtsalt tavaliselt on seal stabiilne sissetulek. Tavaliselt. Siiski ei teinud me kogu paeva. Tunde kogunes 5,5. Too oli raskem, taaskord lagekorje. Mulle anti esimesed kaks rida, kuid erinevalt teistest pidin ka pealsed eemaldama. Ja vahepeal pidin Oscariga kahasse isegi ananasse sorteerima. Oli korralik varin ule keha, et kui mingi vea teen, siis satun raudselt peapesu osaliseks. Elasin ule. Ohtul oli mul isegi hea meel, kui nagin, et mind oli pandud taas toole Oscari farmi jargmiseks paevaks. Ja tuup, kes haige olevat olnud ja keda ma asendamas olin, oli pandud standby-sse.
Traditsiooniline teisipaevane pizza ost ohtuks ja jargmiseks paevaks.
28.03.12 Varahommikul toole minnes nagime uhket vaatepilti. Paike oli just varskelt tousnud, kui grupp kangurupoisse tee ligidusest lahemalasuvasse vopsikusse kargamas olid. Sellist hulka kangurusid koos naha uhe korraga oli esmane elamus mulle siin Austraalias.
Pettumuseks tootasime Oscaris vaid kolm tundi. Tagasi linnas juba enne kl. 12. Enne kui tooga alata saime, tuli Oscar mu juurde ning paris, kaua mul plaanis veel Bundys (Bundaberg) olla on. Samas raakis tulevastest poldudest, et praegused olevat nadid, kuid edaspidi on palju paremaid tulemas. Ilmselgelt on Oscar huvitatud, et ma ta farmi pidama jaaksin. Ma meeldin talle. Kuid iseasi, mis mina asjast arvan. Ma ei julenud talle oelda, kuid niipea kui Wendti farm tootamist jatkab, siis Oscari suureks meeleharmiks lahen sinna tagasi.
Tol paeval tegime lagekorjet. Kohati uks jooksmine traktori tempos oli. Ei midagi rahulikku. Ja pollud olid jubedalt heinased. Toesti, rohkem meenutas heinamaad kui ananassipoldu.

Uskumatult standby listis

22.03.12 Hoolimata sellest, et selleks paevaks tood ette polnud nahtud, laksin ikkagi varakult magama ja magasin oma 10 h. jutti. Arkasin ikkagi vaga vasinuna. Uritasin lebotades vasimusest voitu saada. Parimaks lahenduseks minu jaoks oli lopuks jooksma minek. Tundsin parast liigutamist end tukimaad varskemana.

Vinnies second-hand poest avastasin vaga hea asja - veekindla vihmamantli, mille 5 AUD eest lunastasin.

Sain infot lauatennise mangimise voimalustest. Suur hall pidi asuma peaaegu linnast valjas. Ehk lahen sinna juba homme kui endiselt vaba paev peaks olema.

Mizzi farmist kaasa saadud magusatest kartulitest tegin suure laari putru, millest isegi jargmiseks paevaks jagus.

Hilisohtul ule pika aja vaatasin telerit. Pakkus huvi, mis filmid CBS kanalil tulevad. Oli itaalia film valgenahalise mehe ja mustanahalise naise keerukast armastusloost ja saksa film itaalia perest, kes Saksamaale umber kolis.
23.03.12 Koristuspaev. Vaba aega sai veedetud hosteli olleaias ning ohtul uhinesin itaallastest hostelikaaslastega, kellega koos Bundaberg Backpackers hostelis paiknevaid itaallasi kulastasime. Vahelduseks sai kuskile mujale.
24.03.12 Varahommikune jalutus linnas Rickyga. Oli vorratult imeilus ja paikseline hommik. Shoppamise paev. Viibisin raamatukogus ja netis, uritasin saada infot tennise mangimise voimaluste kohta Bundabergis. Avastasin isegi kolm voimalikku kohta, kus tennist mangida.
Uhe kinga tald oli lahti, seega tegelesin vaikse parandusega enne kui ohtul Central klubisse minek oli. Veel enne seda sain esimest korda katsetada taidetud paprikaid ohtusoogiks. Valja tuli imehea, nammaaa :)
25.03.12 Puhapaev loogastumiseks ning jarjekordne 6 AUD steik Centralis.
26.03.12 Kange tahtmine on nuud esimest korda Bundabergis tennist mangida. Oleks selle teostanud, kuid tuli pakkumine taaskord Mizzi farmist. Otsustasin teenistuse kasuks. Kolm tundi tood kirjas. Ohtul worklisti kiigates olin shokeeritud. Lootus on alati olnud, et ehk Wendti farm alustab uuesti tooga. Selle asemel olin pandud standby positsiooni. Tahtsin uurida, miks, kuid Belinda, kellelt kusida, oli juba toolt lahkunud. Motlesin, et mina seda igatepidi nii ei jata. Esiteks varahommikul ules, et ehk keegi puudub ja onnestub ikkagi toole saada. Teiseks - raakida Belindaga.