06.04.12 Melbourne-is sain tuttavaks Kallega, kes uhtakki justkui jaljetult kadunuks jai. Ei saanud teda enam telefoni teel katte ja ka Facebooki konto oli ara kustutatud. Ule pika aja ta ise aga helistas, mis oli niivord suur ullatus ja muidugi oli vaga hea meel sellest. Lihtsalt ta telefon oli mingil moel ara varastatud ja seelabi kontaktid paljude inimestega kadunud.Saanud ka toootsa Melbourne-ist veidi valjas, farmis. Tlf kone hetkel viibis rannas. Aprilli kohta oli harukordselt palav, ule 30 kraadi ja inimesed kel vahegi voimalik, olid voimalust kasutamas kaia vees ja votta paikest. Fantastiline!
Ohtupoole veiniohtu prantslastega ning jooks enne magamaminekut.
07.04.12 Hommikul asjatoimetused linnas ja siis parastlounal otsustasin teha monusa puhkuse ule mingi aja ja minna ulestousmispuhade laupaeva puhul randa Bargarasse. Kohale joudnud, selgus, et oleks ma end varem liigutanud ranna suunas voi oigemini organiseerinud asju veidi paremini, oleks tasuta saanudki. Itaallasest hostelikaaslane Leo oma sopradega olid seal juba ees (tulnud autoga), kuid oige pea minekule sattimas. Niisiis olin justkui uksi, kuid laineid nautides sain ikkagi jutule ka uhe kohalikuga. Aaretult kena ja kohati palavgi paev. Lained olid tavalisest vaiksemad, siiski monus aega mooda saata. Oma kolm tunnikest olin ara olnud ja sattisin minekule bussi peale. Endal veendumus, et kl 16.20 paiku buss minemas tagasi Bundysse. Tegelikkuses olin bussi aga maha maganud. Oli meelest lainud, et laupaeviti viimane buss juba tunnike varem valjub. Samas ei sattunud paanikasse, millegiparast oli mul juba kohe selline tunne, et midagi huvitavat kohe arenema hakkab. Et pole halba ilma heata.
Jala oleks tagasi Bundysse natuke pikk maa kompida, seega motlesin hakata haaletama. Nagin uht autot teepervel seismas mitte kaugel Bargara keskusest, ei pidanud palju kompimagi. Kusisin siis poidlakuuti. Autos olid kaks naisterahvast saksakeelsel aktsendil raakimas ja aru pidamas. Minu suureks roomuks olin piisavalt usaldusvaarne ja nad olid nous mind peale votma. Bundysse asja nagunii, oigemini labisoidul, sest uks neist Bundyst edasigi Avondale-is elab. Tingimuseks oli see, et kui olen nous veits ootama kuniks neil Bargara ostukeskuses kaidud saab ja siis voib soit Bundysse alata. Aga mingi taiendav ulevaade mul neist ja just neil minust tekkis shoppamise kaigus. Asjad hargnesid tormiliselt ja uhtakki hakkas pihta uks sundmuste virrvarr, millest mul veel onna aimugi polnud. Tegelikult laksime parast ostlemist mingiks ajaks ligiduses paiknevasse Innes Parki. Nagu selgus, siis olin kokku trehvanud kahe austria paritolu kaksikoega.vanuses 48, Gabby ja Susan. Molemad ule paarikumne aasta Austraalias ja alalise elamisloaga. Kuigi Bundabergi kandis talviti suht viludaks tombub, siis tunnistavad ka nemad kui uhest suust, et kliima ikka parem kui Euroopas Austrias oleks. Kus veel palju kulmem ja vilum. Oli voimalus peatuda uhe oe (Gabby) elamises. Tuupiline vaikelinna majake vaikse aiaga, siiski jattis vagagi hubase mulje. Ja perenaine oli niivord kulalislahke. Sain kohvi koos jaatisega, hmmm nammaaa.... Kaesin ka aeda ja kaasa anti veel pahmakas basiilikut kohalikust aiast.
Veel enne, kui Innes Parkist toesti Bundy poole startisime, viisid nad mind imelisse kohta ookeani aares. Hamarik oli maad votmas ja paike loojunud, kuu kumas suures hiilguses kui viivuks nautisime vaadet. Tol momendil oli seal ka uks pruutpaar oma elu tipphetke tahistamas. Toesti imeline koht seda teha.....Motlesin veel, et kuivord imeline oleks siinkandis nt. jalgrattaga mingi tuur teha.
Gabby jatsime oma majakesse ja koos Susaniga suundusime Bundy poole. Autoga soites laks jutt sinnamaani, et Susan raakis voimalusest viibida tema majas, mis Bundyst valja jaab. Mul jai mulje, et aitan tal natuke midagi nokitseda, s.t saagimistood ja siis mingi paar ood tema pool viibida. Igatahes kaisin hostelist labi, haarasin kiirkorras tooriideid kaasa ja kiired seletused paarile hostelikaaslasele ning minek.
Saabusime kohakesse nimega Avondale. Muidugi oli pime ning polnud voimalik tapselt orienteeruda umbruskonnaski. Selge oli vaid see, et majake ei jaa sugugi kaugele piirkonnas tuntud basiilikufarmist Capricorn ning tegelikult on sealt suht tuhine maa juba minu Wendti ananassifarmi. Voimalik oli naha maja sisekujundust ja interjoori. Vaga vaimne kohake tundub olema. Seintel budistlikut laadi pildid ja kaunistused, Ka kirjandus, mida vilksamisi nagin, on ponev. Palju reisikirjeldusi ning dokumentaalseid-tosielulisi raamatuid. Miski pole siin ilmas juhuslik. Nagu ka see, et olin sattunud kokku harukordsete inimestega.
Esimesel ohtul ei toimunud vaga palju. Muidugi peatusime mingiks ajaks maja tagahoovis asetseval terrassil ja nautisime olemist. Eriti muidugi mina, kes sain ule pika aja eemale sellest hostelikarast ja melust. Nautima ulestousmispuhi vaikuses, looduse rupes. Susani maja asus onneks veidi eemal suuremast naabruskonnast. Vahest, eriti hommikusel ajal, on voimalik kuulda veidi eemal asetsevat veistekarja ja karjakellakeste tilinat, mis annab aimu rohkematest majapidamistest.
Esimesel ohtul siis vaike tervitusjook Susanilt ja pogus jutuajamine, kuid peagi laksime molemad puhkama. Ma nautisin suht pikalt veel hilisohtuseid loodushaali, nii monus oli seal soojas teki all terrassil lamamistoolil veel lesida. Susan oli hoolitsevalt mulle sooja tekigi toonud.....Niivord armas!!! Sain inspiratsiooni tulla jargmisel paeval varakult ules ja jaadvustada umbruskonda.Oo veetsin Susani tutre Layla toas. Layla parasjagu mujal oma poisssobraga.
08.04.12 Varahommikune kohv enne paikesetousu ja rannakule. Ploksisin pilte umbruskonnast, eriti Mikkelseni pargist, kus veel paar aastat tagasi koaalasid nahtud ja sellest ajast saadik isegi liiklusmark ning teadetetahvel pusti. Paraku neid enam seal ei leidu :( Jaadvustasin veidi ka majapidamist, just valjastpoolt. Vaga kena rohelust tais aed ka paari banaanipuuga.
Rannakult tagasi tulles ootas Susan mind ees. Pani kohvi uuesti hakkama ja voileivad olid juba valmis tehtud. Olin valmis uheks toopaevaks, kuid ainuke too, mis siis tol paeval ootamas oli, seisnes banaanide korjes ning uhe vaeti banaanipuu mahaloikamises. JA KOIK!!! Kogu too!
Ohtupoole tuli Gabby kulla ja siis laksime koos Marval Parki nimelisse randa, mis randadest koige lahemal Susani elamisele paikneb. Oli kuidagi pilvine ja vilum, piirdusime vaid rannal kondimisega, vette ei tihanud minna. Uritasime leida kauneid karpe, kuid markimisvaarset ei leidnud. Vesi on suurvee ajal kallast sealkandis tohutult uhtunud ja maad merre viinud. Ulestousmispuhade puhul oli palju rahvast randa telkima tulnud. Tavaliselt niipalju inimesi seal naha ei ole, on rohkem korvalisem rand. Tegin uhe tervisejooksu.
Paev loppes monusa lihtsa ohtusoogiga ja suurema jutuajamisega. Juba tuttavaks saanud terrassil. Sel korral magasin elutoas.
09.04.12 Hommik algas ullatusega. Olin silmad varskelt lahti teinud, kui Susan juba hommikukohvi mulle voodisse serveerimas oli. Ja uks ullatus teise jargi. Nii nagu pogusalt mingi plaani paika pandud sai eelmisel ohtul, siis piisavalt aega hommikuseks virgumiseks ja laks ekskursiooniks. Mina, Susan ja Gabby teel tsirka 130 km eemal paiknevatesse populaarsetesse reisisihtkohtadesse linna nimega 1770 (Town of 1770) ja Agnes Waters-isse. Town of 1770 on tuntud oma fantastiliste vaadete poolest. Suureparane maakitsus, mis sugavamale ookeani ulatub. Kuigi nimi viitab linnale, siis poliselanikke koigest ehk mingi paari ringis seal asub. Aga vaade oli lummav. Tegin hulga pilte ja esimest korda elus nagin delfiine karjas ujumas ja vahest veestki valja huppamas. Voimas!!
Parast 1770-e vaateid votsime lounat Agnes Waters-is ja siirdusime sealsesse randa. Paev oli vorratu ja hea voimalus veel enam jumet oma kehale saada. Odedel oli surfilaud lainetel kandmiseks kaasa voetud (kehaga peal pusimiseks, mitte tavaparane surfilaud). Nii ma siis tegin paar paris kena veeliugu. Tegin suht pika jooksu mooda rannikut veel enne kui minema asusime. Oma paar-kolm tundi sai ikka rannas veedetud.
Tagasiteel Bundabergi kulastasid oed uht vaga head sopra tee aares, sain samuti pogusalt nende elamist uudistada. Hetkel ehitavad suuremat peavarju endile.
Uhel hetkel saidki need vorratud ulestousmispuhad paraku labi, tais elamusi, uusi vorratuid inimesi, matku. Nii nagu selgus, siis aasta tagasi olid oed uhise reisi ette votnud saksa bakkpakkeritest paariga. Muidugi usun, et minu suhtlus austerlastest kaksikutega jaab pusima ikka kauemaks, mitte vaid Bundabergis oleku ajaks.
Ohtupoole veiniohtu prantslastega ning jooks enne magamaminekut.
07.04.12 Hommikul asjatoimetused linnas ja siis parastlounal otsustasin teha monusa puhkuse ule mingi aja ja minna ulestousmispuhade laupaeva puhul randa Bargarasse. Kohale joudnud, selgus, et oleks ma end varem liigutanud ranna suunas voi oigemini organiseerinud asju veidi paremini, oleks tasuta saanudki. Itaallasest hostelikaaslane Leo oma sopradega olid seal juba ees (tulnud autoga), kuid oige pea minekule sattimas. Niisiis olin justkui uksi, kuid laineid nautides sain ikkagi jutule ka uhe kohalikuga. Aaretult kena ja kohati palavgi paev. Lained olid tavalisest vaiksemad, siiski monus aega mooda saata. Oma kolm tunnikest olin ara olnud ja sattisin minekule bussi peale. Endal veendumus, et kl 16.20 paiku buss minemas tagasi Bundysse. Tegelikkuses olin bussi aga maha maganud. Oli meelest lainud, et laupaeviti viimane buss juba tunnike varem valjub. Samas ei sattunud paanikasse, millegiparast oli mul juba kohe selline tunne, et midagi huvitavat kohe arenema hakkab. Et pole halba ilma heata.
Jala oleks tagasi Bundysse natuke pikk maa kompida, seega motlesin hakata haaletama. Nagin uht autot teepervel seismas mitte kaugel Bargara keskusest, ei pidanud palju kompimagi. Kusisin siis poidlakuuti. Autos olid kaks naisterahvast saksakeelsel aktsendil raakimas ja aru pidamas. Minu suureks roomuks olin piisavalt usaldusvaarne ja nad olid nous mind peale votma. Bundysse asja nagunii, oigemini labisoidul, sest uks neist Bundyst edasigi Avondale-is elab. Tingimuseks oli see, et kui olen nous veits ootama kuniks neil Bargara ostukeskuses kaidud saab ja siis voib soit Bundysse alata. Aga mingi taiendav ulevaade mul neist ja just neil minust tekkis shoppamise kaigus. Asjad hargnesid tormiliselt ja uhtakki hakkas pihta uks sundmuste virrvarr, millest mul veel onna aimugi polnud. Tegelikult laksime parast ostlemist mingiks ajaks ligiduses paiknevasse Innes Parki. Nagu selgus, siis olin kokku trehvanud kahe austria paritolu kaksikoega.vanuses 48, Gabby ja Susan. Molemad ule paarikumne aasta Austraalias ja alalise elamisloaga. Kuigi Bundabergi kandis talviti suht viludaks tombub, siis tunnistavad ka nemad kui uhest suust, et kliima ikka parem kui Euroopas Austrias oleks. Kus veel palju kulmem ja vilum. Oli voimalus peatuda uhe oe (Gabby) elamises. Tuupiline vaikelinna majake vaikse aiaga, siiski jattis vagagi hubase mulje. Ja perenaine oli niivord kulalislahke. Sain kohvi koos jaatisega, hmmm nammaaa.... Kaesin ka aeda ja kaasa anti veel pahmakas basiilikut kohalikust aiast.
Veel enne, kui Innes Parkist toesti Bundy poole startisime, viisid nad mind imelisse kohta ookeani aares. Hamarik oli maad votmas ja paike loojunud, kuu kumas suures hiilguses kui viivuks nautisime vaadet. Tol momendil oli seal ka uks pruutpaar oma elu tipphetke tahistamas. Toesti imeline koht seda teha.....Motlesin veel, et kuivord imeline oleks siinkandis nt. jalgrattaga mingi tuur teha.
Gabby jatsime oma majakesse ja koos Susaniga suundusime Bundy poole. Autoga soites laks jutt sinnamaani, et Susan raakis voimalusest viibida tema majas, mis Bundyst valja jaab. Mul jai mulje, et aitan tal natuke midagi nokitseda, s.t saagimistood ja siis mingi paar ood tema pool viibida. Igatahes kaisin hostelist labi, haarasin kiirkorras tooriideid kaasa ja kiired seletused paarile hostelikaaslasele ning minek.
Saabusime kohakesse nimega Avondale. Muidugi oli pime ning polnud voimalik tapselt orienteeruda umbruskonnaski. Selge oli vaid see, et majake ei jaa sugugi kaugele piirkonnas tuntud basiilikufarmist Capricorn ning tegelikult on sealt suht tuhine maa juba minu Wendti ananassifarmi. Voimalik oli naha maja sisekujundust ja interjoori. Vaga vaimne kohake tundub olema. Seintel budistlikut laadi pildid ja kaunistused, Ka kirjandus, mida vilksamisi nagin, on ponev. Palju reisikirjeldusi ning dokumentaalseid-tosielulisi raamatuid. Miski pole siin ilmas juhuslik. Nagu ka see, et olin sattunud kokku harukordsete inimestega.
Esimesel ohtul ei toimunud vaga palju. Muidugi peatusime mingiks ajaks maja tagahoovis asetseval terrassil ja nautisime olemist. Eriti muidugi mina, kes sain ule pika aja eemale sellest hostelikarast ja melust. Nautima ulestousmispuhi vaikuses, looduse rupes. Susani maja asus onneks veidi eemal suuremast naabruskonnast. Vahest, eriti hommikusel ajal, on voimalik kuulda veidi eemal asetsevat veistekarja ja karjakellakeste tilinat, mis annab aimu rohkematest majapidamistest.
Esimesel ohtul siis vaike tervitusjook Susanilt ja pogus jutuajamine, kuid peagi laksime molemad puhkama. Ma nautisin suht pikalt veel hilisohtuseid loodushaali, nii monus oli seal soojas teki all terrassil lamamistoolil veel lesida. Susan oli hoolitsevalt mulle sooja tekigi toonud.....Niivord armas!!! Sain inspiratsiooni tulla jargmisel paeval varakult ules ja jaadvustada umbruskonda.Oo veetsin Susani tutre Layla toas. Layla parasjagu mujal oma poisssobraga.
08.04.12 Varahommikune kohv enne paikesetousu ja rannakule. Ploksisin pilte umbruskonnast, eriti Mikkelseni pargist, kus veel paar aastat tagasi koaalasid nahtud ja sellest ajast saadik isegi liiklusmark ning teadetetahvel pusti. Paraku neid enam seal ei leidu :( Jaadvustasin veidi ka majapidamist, just valjastpoolt. Vaga kena rohelust tais aed ka paari banaanipuuga.
Rannakult tagasi tulles ootas Susan mind ees. Pani kohvi uuesti hakkama ja voileivad olid juba valmis tehtud. Olin valmis uheks toopaevaks, kuid ainuke too, mis siis tol paeval ootamas oli, seisnes banaanide korjes ning uhe vaeti banaanipuu mahaloikamises. JA KOIK!!! Kogu too!
Ohtupoole tuli Gabby kulla ja siis laksime koos Marval Parki nimelisse randa, mis randadest koige lahemal Susani elamisele paikneb. Oli kuidagi pilvine ja vilum, piirdusime vaid rannal kondimisega, vette ei tihanud minna. Uritasime leida kauneid karpe, kuid markimisvaarset ei leidnud. Vesi on suurvee ajal kallast sealkandis tohutult uhtunud ja maad merre viinud. Ulestousmispuhade puhul oli palju rahvast randa telkima tulnud. Tavaliselt niipalju inimesi seal naha ei ole, on rohkem korvalisem rand. Tegin uhe tervisejooksu.
Paev loppes monusa lihtsa ohtusoogiga ja suurema jutuajamisega. Juba tuttavaks saanud terrassil. Sel korral magasin elutoas.
09.04.12 Hommik algas ullatusega. Olin silmad varskelt lahti teinud, kui Susan juba hommikukohvi mulle voodisse serveerimas oli. Ja uks ullatus teise jargi. Nii nagu pogusalt mingi plaani paika pandud sai eelmisel ohtul, siis piisavalt aega hommikuseks virgumiseks ja laks ekskursiooniks. Mina, Susan ja Gabby teel tsirka 130 km eemal paiknevatesse populaarsetesse reisisihtkohtadesse linna nimega 1770 (Town of 1770) ja Agnes Waters-isse. Town of 1770 on tuntud oma fantastiliste vaadete poolest. Suureparane maakitsus, mis sugavamale ookeani ulatub. Kuigi nimi viitab linnale, siis poliselanikke koigest ehk mingi paari ringis seal asub. Aga vaade oli lummav. Tegin hulga pilte ja esimest korda elus nagin delfiine karjas ujumas ja vahest veestki valja huppamas. Voimas!!
Parast 1770-e vaateid votsime lounat Agnes Waters-is ja siirdusime sealsesse randa. Paev oli vorratu ja hea voimalus veel enam jumet oma kehale saada. Odedel oli surfilaud lainetel kandmiseks kaasa voetud (kehaga peal pusimiseks, mitte tavaparane surfilaud). Nii ma siis tegin paar paris kena veeliugu. Tegin suht pika jooksu mooda rannikut veel enne kui minema asusime. Oma paar-kolm tundi sai ikka rannas veedetud.
Tagasiteel Bundabergi kulastasid oed uht vaga head sopra tee aares, sain samuti pogusalt nende elamist uudistada. Hetkel ehitavad suuremat peavarju endile.
Uhel hetkel saidki need vorratud ulestousmispuhad paraku labi, tais elamusi, uusi vorratuid inimesi, matku. Nii nagu selgus, siis aasta tagasi olid oed uhise reisi ette votnud saksa bakkpakkeritest paariga. Muidugi usun, et minu suhtlus austerlastest kaksikutega jaab pusima ikka kauemaks, mitte vaid Bundabergis oleku ajaks.
No comments:
Post a Comment