12.12.11 Terve paev kena soe ja paiksepaisteline. Kaisime Rickyga joe aares. Veetase joes on margatavalt tousnud ja seega isegi Ricky hea ujujana ei tihanud vette minna. Votsime lihtsalt vabalt ja peesitasime. Helistasin viinamarjade asjus olemasolevale numbrile ning paluti varahommikul kl 7 uuesti helistada. Paev loppes vorratult maitsvate isetehtud (Ricky retsept) kotlettide ja pastaga valges kastmes.
13.12.11 Helistasin varahommikul George-ile, viinamarjafarmi omanikule. Oleksin saanud juba siis istandusse minna, kui endal transport oleks olnud. Tol momendil jai minemata. Joudsin poolteist tundi voodis olla, kui George ise helistas ning oli valmis mind linnas auto peale votma. Nii oligi. Sain olla uhe pooliku paeva viinamarjaistanduses tool. Eks see rohkem oppimise asi oli. Viinamarjad tuli sorteerida kaheks - 1. ja 2. kategooria. Esimeses kenad suured marjad, teises vaiksemad. Valja tuli sorteerida koik praagid ja hapud marjad. Viinamarjad asetas kastidesse, mille kaal pidi olema tapselt 10,3 kg. Ja kaaride kasitsemine vajab muidugi ka harjumist. Aga laksingi toole nagu rohkem prooviks. Nagunii oli sibulates veel vaba paev. Nuud on see nahtud, mis viinamarjakorje endast kujutab. Ja mingi palga sain ikka ka. Siiski ei jaanud ma kauemaks. Esiteks - ehk olin enam sibulakorjega harjunud. Sibulatest tuleb mul ikkagi parem teenistus. Teiseks - nagu sakslased moista andsid, siis kuna tood ehk vast jouludeni jagub, siis uusi inimesi juurde ei tahetaks. Lihtsalt et kauem tood oleks. Ja kolmandaks - tekkis arusaamatus Taiwani tuubi Andyga. Raakisin paarile inimesele enda plaanidest, samuti mainisin Andyt et ta tootab viinamarjades. Aga jutud levisid nagu kulutuli ning lopuks joudsid need suure bossi Mati korvu. Ning Andy ja ta tudruksober olid sunnitud siinsest hotellist mujale kolima. Seda peavad tegema lihtsalt koik, kes Mati alluvuses ei toota. Seega jah, Andy oli ikka paris pahane mu peale. Seega uks pohjus viinamarjadest loobumiseks siis see, et siis puutuksin ma Andyga kokku pidevalt. Ja see poleks meeldiv. Aga tegelikult neljaski pohjus - mul poleks transportigi, millega toole ja sealt tagasi koju saada.
13.12.11 Helistasin varahommikul George-ile, viinamarjafarmi omanikule. Oleksin saanud juba siis istandusse minna, kui endal transport oleks olnud. Tol momendil jai minemata. Joudsin poolteist tundi voodis olla, kui George ise helistas ning oli valmis mind linnas auto peale votma. Nii oligi. Sain olla uhe pooliku paeva viinamarjaistanduses tool. Eks see rohkem oppimise asi oli. Viinamarjad tuli sorteerida kaheks - 1. ja 2. kategooria. Esimeses kenad suured marjad, teises vaiksemad. Valja tuli sorteerida koik praagid ja hapud marjad. Viinamarjad asetas kastidesse, mille kaal pidi olema tapselt 10,3 kg. Ja kaaride kasitsemine vajab muidugi ka harjumist. Aga laksingi toole nagu rohkem prooviks. Nagunii oli sibulates veel vaba paev. Nuud on see nahtud, mis viinamarjakorje endast kujutab. Ja mingi palga sain ikka ka. Siiski ei jaanud ma kauemaks. Esiteks - ehk olin enam sibulakorjega harjunud. Sibulatest tuleb mul ikkagi parem teenistus. Teiseks - nagu sakslased moista andsid, siis kuna tood ehk vast jouludeni jagub, siis uusi inimesi juurde ei tahetaks. Lihtsalt et kauem tood oleks. Ja kolmandaks - tekkis arusaamatus Taiwani tuubi Andyga. Raakisin paarile inimesele enda plaanidest, samuti mainisin Andyt et ta tootab viinamarjades. Aga jutud levisid nagu kulutuli ning lopuks joudsid need suure bossi Mati korvu. Ning Andy ja ta tudruksober olid sunnitud siinsest hotellist mujale kolima. Seda peavad tegema lihtsalt koik, kes Mati alluvuses ei toota. Seega jah, Andy oli ikka paris pahane mu peale. Seega uks pohjus viinamarjadest loobumiseks siis see, et siis puutuksin ma Andyga kokku pidevalt. Ja see poleks meeldiv. Aga tegelikult neljaski pohjus - mul poleks transportigi, millega toole ja sealt tagasi koju saada.
No comments:
Post a Comment