Algus ananassi istutamisega

01.-02.05.12 Lagekorje paevad. 01.05 oli onneks vahelduse mottes plokk pirakate ananassidega ja hea pold kolme tunni jagu. Muidu ikka kribud viljad. 01.05 Traditsiooniline pizzaohtu, pizza ohtuks ja jargmiseks paevaks toole.
Tootan Wendti farmi heaks, kuid eks ikka kuulen aeg-ajalt, mis teistes farmides, eriti siis aga Oscaris juhtunud vahepeal on. Niisiis sain teada, et Oscar oli uhe jarjekordse lolluse suust kuuldavale lasknud. Oelnud oli seda saksa tuubile Stefanile. Oscar manitses Stefanit sona kuulama ja tegema seda, mis tema (s.t Hitler) kasib. Oscar oli toonud just sellise vordluse, nagu ta oleks Hitler, et koik tehtaks vastuvaidlemata. Aarepealt oleks Stefan sellise nalja peale plahvatanud. Pohjus tal selleks olemas. Ka temas mingil maaral juudi verd leidub. Nii et jarjekordne vollanali Oscarilt!
02.05 Lagekorje lopp Wendti farmis. Nuudsest vaid istutamine, mis eeldatavasti peaks labi saama juunikuus.
03.05.12 Taaskord istutamine. Partneriks Benjamin, kuna Salvatore kasi haige. Ben tore inglise tuup, kes Bundabergi saabunud laane-Austraalia kaudu koos tudruksobra Sarah-ga ning reisikaaslaste Carina ja Samiga. Tool viis tundi istutamine ja kolm tundi pealsete korje. Vaga hea too, paeva lopuks olle farmerilt.
Lutikasaaga hostelis sai ikkagi jatku. IKKA avastati lutikaid meie toast.Tehakse jarjekordne torje - siis juba kolmandat korda. Kolm on kohtuseadus - peaks nuud siis ikka pariselt vabanema neist nuhtlustest!!
04.05.12 Kuigi ilmaennustus lubas vaid hoovihma, tuli farmis kl 11 ajal suur lahmakas vihma, mis ei lasknud istutamistooga edasi tegeleda. Loodetavasti neli tundi tood ikkagi kirjas.
Hostelisse tagasi joudnud, hakkas pihta asjade otsimine. Nimelt sain lutika torjest teada alles eelmise paeva hilisohtul ja koristasin pohilisemad asjad eest ara. Torjegrupp oli ikkagi tahtnud, et kogu me kupatus toast lainud oleks. Ja nad olid seda teinud omavoliliselt. Niisiis olin olukorras, kus ei suutnud isegi hugieenivahendeid ules leida. Parast tood pidin shampooni laenamagi. Uhhhhh, olin niivord tige!!!!!
Ohtul laksime Claudiaga tennist mangima. Oli vaga hea tunnetus! Parast tennist hostelis asjade sattimine ja korralageduse (hosteli poolt tekitatud) likvideerimine.
05.05.12 Fantastiline paev koos vorratu paiksesaraga. Olin natuke vasinud, seega plaan rahulikult votta. Centrali steik lounaks ja netis viibimine. Ohtul oli Salvatore valmistanud vaga italiano ahjupasta, misjarel siirdusime Centralisse peole.Taaskohtusin kahe eestlase Kardo ja Villuga, kes uksaeg maletatavasti meie hostelis viivuks peatusid ja uritasid sobrantsidele mone too hostelite kaudu saada Bundabergis. Oosel omaparane olleaia kontsert. Stefanil oli kitarre ja ta ka laulis paris hasti. Eks sealne veel ulevalolev rahvas laulis muidugi koik kaasa.
06.05.12 Vaga rahulik paev. Steik ning sorteerisin ja korrastasin oma asju. Ohtul saabus jarjekordne ports saiu ning tegin moningaid harjutusi. Jargmisel paeval plaan uritada toole saada
07.05.12 Kl. 4.15 ules, et kl 5-ks valmis olla. Lakski onneks! Zwinenbergi ananassifarmi, kus korje viieks tunniks. Vaga rahulikus tempos, oli nagu jalutuskaik aasal. Ei midagi seesugust, nagu tavaliselt Oscaris. Kaaslasteks hostelist jarjekordselt pohmellis olev uusmeremaallane Kiwi ehk David ja prantslane Alexandre. Rickyga makieine ja siis ohtul taas tennis. Tunnen end uha kindlamini, sealhulgas ka tagakasi!
08.05.12 Tagasi Wendti farmis parast 4. mai vihma. Oli vaga-vaga tolmune. Pealsete puuris lendles palju tolmu. Ohtul tulid hostelisse kulla Priit ja Mihkel, kellega edasisi toovoimalusi nende farmis arutasime.
09.05.12 Istutatavad pealsed vaiksemad, eriti ohtu poole. Ohtul lauatennis itaallaste Salvatore ja Giacopoga ning varskelt hostelisse kolinud jaapani paari Tatsuru ja Kariniga.
10.05.12 Tool vanaviisi - ikka pealsete korje ja istutamine.
11.05.12 Edukas paev tool. Hommikul pealsete korje, misjarel vaid istutamine. Kohale toodi uued binid pealsetega, jargnevaks nadalaks istutamine garanteeritud. Toorutm oli super.
Ohtul tennis. Enesekindlus kasvab uha, mang paraneb. Onnestus teha paar voidukat superrallit heade vastastega. Hilisohtul pinks Salvaga.
12.05.12 Paar asja oli endiselt kadunud parast kolmandat lutikatorjet. Parast pikemat magamist nende otsimine. Shoppamine ja taas steik.
Millegiparast polnud teab mis suurt peotuju, kuigi oli hostelirahvaga voimalus uhineda, et parki grillima minna. Klubitamise asemel hoopis tore pinksiohtu Joe, Federico ja Claudiaga.
Ule pika aja sain uhendust Teshuai poja Jerryga. Jerry lubas mind informeerida, kui Teshuai Ozis kaimas peaks olema.

Esimest korda Ozi kinos

24.04.12 Algul varskete viljade korje ja pakkimine kolme aluse jagu, siis nupukeste korje. Toopaeva lopp muutus eriti nuriks ja igavaks. Esimest korda laksin Ozis oleku aja jooksul kinno. Sugarlandi nimelise aarelinna kinos American Pie 3. Enne filmi teisipaevane sooduspizza.
25.04.12 Anzac paev. Puhendatud Austraalia ja Uus-Meremaa vaeuksustele, seega jarjekordne riiklik puha. Tood loomulikult ei toimunud. Sai pargis aega parajaks teha. Vaiksed soogid-joogid koos jalgpalliga.
26.04.12 Terve paev nupukeste korje.
Red Rooster kiirsoogikohast tellisin endale soodsa kana koos friikate ja kastmega. Sooduspakkumine leitav Coles-i ostukviitungi tagakuljelt.
Moncrieffi meelelahutuskeskuses neljapaeviti voimalik ulimalt soodsalt kuue taala eest filmi vaadata. Kasutasin voimalust koos Ricky ja teise iirlasest sobra Jamesiga.
27.04.12 Algul tool nupukeste korje, siis suurte buttonite istutamine. Ohtul india restoranis einestamine hostelikaaslase Joe sunnipaeva puhul.
28.04.12 Vaga pikk uni. Louna paiku laksin Salvatorega jooksma. Paras kuue-seitsme kilomeetrine ring korralikus tempos. Jooks kulgeb labi kauni pargi koos veesilmade ja sealse faunaga. Poolel distantsil voimalik teha harjutusi.
Kaele oli tekkinud ananassitaime pistest vaga inetu madapaise. Sain kokkuleppele Belindaga, hosteli adminniga, et tema mu katt tohterdab. Nagu ta ise utles, et nadal aega enam ootamist ja oleks pidanud juba arsti poole poorduma. Siiski oli voimalik veel pigistamise teel asja paremaks muuta.
29.04.12 Puhapaev erandlikult toopaevaks. Toimus lagekorje. Kuus bakkpakkerit ja lisaks veel hulgi pereliikmeid farmist. Algul kena pold suurte viljadega. Peale lounat palju viletsam pold.
Kohtumine Priiduga, kellel olnud voimalus nuud siin Bundabergis vaga stabiilsesse farmi saada. Varsti vajatakse uusi tootajaid juurde. Mai keskel algamas tomatihooaeg. Muidu on igasugu muud tood. Ja uldjuhul tee, kaua tahad. Sellest farmist sai Priit infot Eestlased Austraalias keskkonna kaudu Facebookis. Elamine on majas, kus suisa kolm magamistuba. Tipphooajal vajatakse max. 15 inimest. Too voib olla raske, kuid kullaltki varieeruv. Nii nagu Priit raakis, siis valjavalituile on maaratud toopaeva lopuks sigade tagaajamine. Kummaline kull, kuid mingit aedikut sigadele ei eksisteerigi. Paevaseks ajaks lihtsalt ula peal ja ohtul karjatatakse nad lauta tagasi.
30.04.12 Kena kaheksa tundi tool. Lagekorjeks alguses parem pold, kuid ennelounal siirdusime hullemasse plokki. Eriti vastik oli viimane pooltund, kus palju maasikasuuruseid ananasse noppima pidi. Salvatore oli varske vilja pakkimise perioodil juba eelnevalt kaele liiga teinud, nuud siis andis kasi kovasti tunda ja ta pidi toolt lahkuma. Asemele tuli teine bakkpakker.
Ohtul tennis.

Toole takka lemmikfarmis

10.04.12 Kolm tundi pealsete korje, siis istutamine Luke-iga. Uritan loomulikult oma teada alati endast parima anda, kuid tol paeval osad pealsed ei jaanud pinnases pusima. Ei suutnud neid korralikumalt mulda suruda. Pohjus kindlasti ka selles, et tavaliselt on istutamiskiirus marksa vaiksem, kuid Luke-iga kahasse istutus oli vaga tempokas ja eksisin rohkem. Sain kriitikatule osaliseks. Esimene kord siis, kus ma otseselt no. peapesu sain. Utleme siis nii, et ju Luke-il millegi tottu lihtsalt paha paev oli, mistottu kergemini arritunud oli.
Ohtul pizza.
11.04.12 Istutamine koos Salvatorega taas. Vahepeal oli Luke istutamise juures. Tol paeval kriitika Salvatore suunas. Markus taoline, et egas ta mingi tudruk ole, et istutamisega hakkama ei saa. Seda enam uritasin endast parima anda, oli selline enesetoestuspaev minu jaoks.
Paeva ilmestas aga uks vahejuhtum pizzaga. Nimelt olin peale esimest puhkepausi jatnud alles mone pizzaloigu ja karp koos pizzaga oues laua peal. Tol paeval vagagi tuuline, ning pizza lendas murule. Tagasi lounale tulles oli perenaine Helen vastas ja hullupoora vabandamas, et koerad need pizzaloigud pintslisse pistsid. Aga et uus pizza kohe-kohe tulemas. Mul jai ullatusest ikka karp lahti, ei osanud seda kohe sugugi oodata! Ja parast oma 10 min oligi pizza kohal. Kusjuures suuremgi kui ariline pixxa, ja palju-palju parem loomulikult. 100% natuura koos ananassi, paprika, salaamiga ja ohtra juustuga. Mina koos Salvatorega saime ikka hullu portsu ja kohud tais. Juurde serveeriti oivaline kohv. Saime sellest kohe suurt indu, nii et edasine toopaev laks nagu iseenesest.
12.04.12 Istutamine, ohtupoole pealsete korje. Ohtul oli plaanis suua midagi kiiret esialgu. Lihtsalt kala friikatega. Mina ja Claudia jaime aga nati hiljaks ning (kiir)soogikoht juba suletud. Koht oli hirmus tuhi ning pidi midagi muud valja motlema. Ligiduses itaalia Pappardelle restoran. Tahtsin tsekata, mis kohaga tegu. Eriti veel, et Susan seal vahest lounatamas kainud. Lootsin seal odavamalt saada, kuid ohtusel ajal teine teema. Sain seda tunda rahakotil. Igal juhul otsustasime midagi ikkagi tellida, kui sinna juba sattus. Tellisime siis kaks kanasalatit ning ohtu puhul majaveini kaks klaasi. Kokku laks maksma see laks 46 taala. Autsssss!!! Voib-olla esimene ja viimane kord, kui Ozis suvaliselt kuskile restosse ohtusel ajal lahen. Kui just raha seljas kanda pole...
13.04.12 Varahommikul meeletult palju saaski. Algul pealsete korje, kuid enamus ajast istutamine. Korralikum vasimus oli peal, seega lihtsalt veidi aega olleaias ja siis magama.
14.04.12 Vaba paev. Kaisin no. kahe saksa segaverelisega (Stefan ja Artur) kohalikust Burnetti joest kala puudmas. Enne Saksamaale kolimist elasid nende emad Venemaal ja kaheksa aastat opingutega seoses Eestiski.
Shoppasin. Lopuks ometi ostsin ka endale i-podi. Megasoodsalt kohalikust pandimajast (Cash Converters). Saab vaba aega paremini nuudsest mooda saata lemmikmuusika saatel!
Internetis ja ohtuks magusa kartuli puder. Ohtul suure peo asemel laksin hoopis jooksma.
15.04.12 Paev lihtsalt olemiseks ja pesu pesemine.
16.04.12 Terve toopaev istutamine. Ohtul sotsiaalne tennis.
17.04.12 Esimest korda selline asi nagu varske vilja korje, mida tegime kolm tundi ning seejarel ulejaanud aja toopaevast pakkisime seda. Korjasime suuremad viljad, mis ei pruukinud veel isegi varvi votta olnud. Mina Salvatorega otseselt ei pakkinudki, seda tegid Allison ja vennaksed Mark-Luke. Minu ja Salvatore ulesanne kanda tais kaste alustele ja teha uusi kaste. Oli palavam paev ja tempo metsik. Lopetasime veidi hiljemgi, kl 16.15 paiku. Vaga intensiivne toopaev.
Varske vili randab varskele turule, pohiliselt Brisbane-i, kuid vahest Sydneyssegi.
Taas pizzaohtu. Olleaias trehvasin Uus-Meremaa paritolu Summeriga. Laulis seal kitarri saatel, kusjuures paris kena lauluhaalega. Saime jutule ning mis selgus, ta teab Eestit ja eestlasi imehasti, ta endine poisssober, Janno nimeline, parit just Eestist.
Paeva tumestas teadmine, et senine Banjo kompleksi (sh. hosteli) juhataja on viidud insuldiga haiglasse ning palju lootust arstid ei anna :(
18.04.12 Varske vilja korje ja pakkimine, ohtul lihtsalt olleaias.
19.04.12 Varske vilja korje ja pakkimine lounani. Siis istutamine. Istutamise ajal tuli suur vasimus, midagi tulpimuse laadset, peale. Ohtul kala friikatega ja valja puhkamine.
20.04.12 14 aluse jagu varket vilja taas. Luke oli tol paeval millegiparast vagagi narviline, onneks meie toosse see ei kandunud. Nadalalopu puhul saime kumbki suisa viis purki ollet kaasa ja vorstirullid.
Reedeohtune pidu olleaias.
21.04.12 Vaba paev. Koos Rickyga kaisime hommikusoogil Bundylicious kohvikus. Kasutasime head sooduspakkumist. Eelnevalt olin saanud IGA kaubanduskeskusest maksekviitungi, mille tagakuljel selle kohviku sooduspakkumine oligi. Ostad uhe eine, saad vahemalt sama voi vaiksema vaartusega eine kauba peale.
Ohtul peeti barbeque ohtu sakslase Sami lahkumise puhul. Enda poolt mingi jook, kuid viie taala eest oli sook juba orgunnitud.
Ohtu jatkus olleaias, kus kohtusin eesti juurtega Carinaga, kes just varskelt meie hostelisse ennast sisse seadnud. Viimased aastad elanud Rootsis, kuid suda rohkem eesti poole kisub. Tal aktuaalne teema, et varsti peab valima, millise kodakondsuse heaks otsustada. Kaht passi paralleelselt hoida pole paraku voimalik. Keelevaistuga tudruk. Raagib vabalt rootsi, eesti, vene, inglise ja hispaania keelt.
22.04.12 Kaua magamine. Central hotellis lounatamas. Otsustasin tellida karririisi steigiga. Vaba aeg internetis, skype-is, shoppamas.
23.04.12 Kuigi pidi olema varskete viljade korje tool. oli siiski vaid istutamine. Ohtul tennis.

Ilmaimelised ulestousmispuhad

06.04.12 Melbourne-is sain tuttavaks Kallega, kes uhtakki justkui jaljetult kadunuks jai. Ei saanud teda enam telefoni teel katte ja ka Facebooki konto oli ara kustutatud. Ule pika aja ta ise aga helistas, mis oli niivord suur ullatus ja muidugi oli vaga hea meel sellest. Lihtsalt ta telefon oli mingil moel ara varastatud ja seelabi kontaktid paljude inimestega kadunud.Saanud ka toootsa Melbourne-ist veidi valjas, farmis. Tlf kone hetkel viibis rannas. Aprilli kohta oli harukordselt palav, ule 30 kraadi ja inimesed kel vahegi voimalik, olid voimalust kasutamas kaia vees ja votta paikest. Fantastiline!
Ohtupoole veiniohtu prantslastega ning jooks enne magamaminekut.
07.04.12 Hommikul asjatoimetused linnas ja siis parastlounal otsustasin teha monusa puhkuse ule mingi aja ja minna ulestousmispuhade laupaeva puhul randa Bargarasse. Kohale joudnud, selgus, et oleks ma end varem liigutanud ranna suunas voi oigemini organiseerinud asju veidi paremini, oleks tasuta saanudki. Itaallasest hostelikaaslane Leo oma sopradega olid seal juba ees (tulnud autoga), kuid oige pea minekule sattimas. Niisiis olin justkui uksi, kuid laineid nautides sain ikkagi jutule ka uhe kohalikuga. Aaretult kena ja kohati palavgi paev. Lained olid tavalisest vaiksemad, siiski monus aega mooda saata. Oma kolm tunnikest olin ara olnud ja sattisin minekule bussi peale. Endal veendumus, et kl 16.20 paiku buss minemas tagasi Bundysse. Tegelikkuses olin bussi aga maha maganud. Oli meelest lainud, et laupaeviti viimane buss juba tunnike varem valjub. Samas ei sattunud paanikasse, millegiparast oli mul juba kohe selline tunne, et midagi huvitavat kohe arenema hakkab. Et pole halba ilma heata.
Jala oleks tagasi Bundysse natuke pikk maa kompida, seega motlesin hakata haaletama. Nagin uht autot teepervel seismas mitte kaugel Bargara keskusest, ei pidanud palju kompimagi. Kusisin siis poidlakuuti. Autos olid kaks naisterahvast saksakeelsel aktsendil raakimas ja aru pidamas. Minu suureks roomuks olin piisavalt usaldusvaarne ja nad olid nous mind peale votma. Bundysse asja nagunii, oigemini labisoidul, sest uks neist Bundyst edasigi Avondale-is elab. Tingimuseks oli see, et kui olen nous veits ootama kuniks neil Bargara ostukeskuses kaidud saab ja siis voib soit Bundysse alata. Aga mingi taiendav ulevaade mul neist ja just neil minust tekkis shoppamise kaigus. Asjad hargnesid tormiliselt ja uhtakki hakkas pihta uks sundmuste virrvarr, millest mul veel onna aimugi polnud. Tegelikult laksime parast ostlemist mingiks ajaks ligiduses paiknevasse Innes Parki. Nagu selgus, siis olin kokku trehvanud kahe austria paritolu kaksikoega.vanuses 48, Gabby ja Susan. Molemad ule paarikumne aasta Austraalias ja alalise elamisloaga. Kuigi Bundabergi kandis talviti suht viludaks tombub, siis tunnistavad ka nemad kui uhest suust, et kliima ikka parem kui Euroopas Austrias oleks. Kus veel palju kulmem ja vilum.  Oli voimalus peatuda uhe oe (Gabby) elamises. Tuupiline vaikelinna majake vaikse aiaga, siiski jattis vagagi hubase mulje. Ja perenaine oli niivord kulalislahke. Sain kohvi koos jaatisega, hmmm nammaaa.... Kaesin ka aeda ja kaasa anti veel pahmakas basiilikut kohalikust aiast.
Veel enne, kui Innes Parkist toesti Bundy poole startisime, viisid nad mind imelisse kohta ookeani aares. Hamarik oli maad votmas ja paike loojunud, kuu kumas suures hiilguses kui viivuks nautisime vaadet. Tol momendil oli seal ka uks pruutpaar oma elu tipphetke tahistamas. Toesti imeline koht seda teha.....Motlesin veel, et kuivord imeline oleks siinkandis nt. jalgrattaga mingi tuur teha.
Gabby jatsime oma majakesse ja koos Susaniga suundusime Bundy poole. Autoga soites laks jutt sinnamaani, et Susan raakis voimalusest viibida tema majas, mis Bundyst valja jaab. Mul jai mulje, et aitan tal natuke midagi nokitseda, s.t saagimistood ja siis mingi paar ood tema pool viibida. Igatahes kaisin hostelist labi, haarasin kiirkorras tooriideid kaasa ja kiired seletused paarile hostelikaaslasele ning minek.
Saabusime kohakesse nimega Avondale. Muidugi oli pime ning polnud voimalik tapselt orienteeruda umbruskonnaski. Selge oli vaid see, et majake ei jaa sugugi kaugele piirkonnas tuntud basiilikufarmist Capricorn ning tegelikult on sealt suht tuhine maa juba minu Wendti ananassifarmi. Voimalik oli naha maja sisekujundust ja interjoori. Vaga vaimne kohake tundub olema. Seintel budistlikut laadi pildid ja kaunistused, Ka kirjandus, mida vilksamisi nagin, on ponev. Palju reisikirjeldusi ning dokumentaalseid-tosielulisi raamatuid. Miski pole siin ilmas juhuslik. Nagu ka see, et olin sattunud kokku harukordsete inimestega.
Esimesel ohtul ei toimunud vaga palju. Muidugi peatusime mingiks ajaks maja tagahoovis asetseval terrassil ja  nautisime olemist. Eriti muidugi mina, kes sain ule pika aja eemale sellest hostelikarast ja melust. Nautima ulestousmispuhi vaikuses, looduse rupes. Susani maja asus onneks veidi eemal suuremast naabruskonnast. Vahest, eriti hommikusel ajal, on voimalik kuulda veidi eemal asetsevat veistekarja ja karjakellakeste tilinat, mis annab aimu rohkematest majapidamistest.
Esimesel ohtul siis vaike tervitusjook Susanilt ja pogus jutuajamine, kuid peagi laksime molemad puhkama. Ma nautisin suht pikalt veel hilisohtuseid loodushaali, nii monus oli seal soojas teki all terrassil lamamistoolil veel lesida. Susan oli hoolitsevalt mulle sooja tekigi toonud.....Niivord armas!!! Sain inspiratsiooni tulla jargmisel paeval varakult ules ja jaadvustada umbruskonda.Oo veetsin Susani tutre Layla toas. Layla parasjagu mujal oma poisssobraga.
08.04.12 Varahommikune kohv enne paikesetousu ja rannakule. Ploksisin pilte umbruskonnast, eriti Mikkelseni pargist, kus veel paar aastat tagasi koaalasid nahtud ja sellest ajast saadik isegi liiklusmark ning teadetetahvel pusti. Paraku neid enam seal ei leidu :( Jaadvustasin veidi ka majapidamist, just valjastpoolt. Vaga kena rohelust tais aed ka paari banaanipuuga.
Rannakult tagasi tulles ootas Susan mind ees. Pani kohvi uuesti hakkama ja voileivad olid juba valmis tehtud. Olin valmis uheks toopaevaks, kuid ainuke too, mis siis tol paeval ootamas oli, seisnes banaanide korjes ning uhe vaeti banaanipuu mahaloikamises. JA KOIK!!! Kogu too!
Ohtupoole tuli Gabby kulla ja siis laksime koos Marval Parki nimelisse randa, mis randadest koige lahemal Susani elamisele paikneb. Oli kuidagi pilvine ja vilum, piirdusime vaid rannal kondimisega, vette ei tihanud minna. Uritasime leida kauneid karpe, kuid markimisvaarset ei leidnud. Vesi on suurvee ajal kallast sealkandis tohutult uhtunud ja maad merre viinud. Ulestousmispuhade puhul oli palju rahvast randa telkima tulnud. Tavaliselt niipalju inimesi seal naha ei ole, on rohkem korvalisem rand. Tegin uhe tervisejooksu.
Paev loppes monusa lihtsa ohtusoogiga ja suurema jutuajamisega. Juba tuttavaks saanud terrassil. Sel korral magasin elutoas.
09.04.12 Hommik algas ullatusega. Olin silmad varskelt lahti teinud, kui Susan juba hommikukohvi mulle voodisse serveerimas oli. Ja uks ullatus teise jargi. Nii nagu pogusalt mingi plaani paika pandud sai eelmisel ohtul, siis piisavalt aega hommikuseks virgumiseks ja laks ekskursiooniks. Mina, Susan ja Gabby teel tsirka 130 km eemal paiknevatesse populaarsetesse reisisihtkohtadesse linna nimega 1770 (Town of 1770) ja Agnes Waters-isse. Town of 1770 on tuntud oma fantastiliste vaadete poolest. Suureparane maakitsus, mis sugavamale ookeani ulatub. Kuigi nimi viitab linnale, siis poliselanikke koigest ehk mingi paari ringis seal asub. Aga vaade oli lummav. Tegin hulga pilte ja esimest korda elus nagin delfiine karjas ujumas ja vahest veestki valja huppamas. Voimas!!
Parast 1770-e vaateid votsime lounat Agnes Waters-is ja siirdusime sealsesse randa. Paev oli vorratu ja hea voimalus veel enam jumet oma kehale saada. Odedel oli surfilaud lainetel kandmiseks kaasa voetud (kehaga peal pusimiseks, mitte tavaparane surfilaud). Nii ma siis tegin paar paris kena veeliugu. Tegin suht pika jooksu mooda rannikut veel enne kui minema asusime. Oma paar-kolm tundi sai ikka rannas veedetud.
Tagasiteel Bundabergi kulastasid oed uht vaga head sopra tee aares, sain samuti pogusalt nende elamist uudistada. Hetkel ehitavad suuremat peavarju endile.
Uhel hetkel saidki need vorratud ulestousmispuhad paraku labi, tais elamusi, uusi vorratuid inimesi, matku. Nii nagu selgus, siis aasta tagasi olid oed uhise reisi ette votnud saksa bakkpakkeritest paariga. Muidugi usun, et minu suhtlus austerlastest kaksikutega jaab pusima ikka kauemaks, mitte vaid Bundabergis oleku ajaks.

Roomusonum ja kontaktid eestlastega

29.03.12 Oscari farmis kogunes tunde kuus. Tootasime kahekesi koos Joshuaga. Tegelikult Oscar Joshuat ei soovinud, vaid teist bakkpakkerit sakslast Samit. Belinda meie hosteli retseptsioonis sai igatahes Oscarilt arritunud telefonikone veel enne kui toopaevaga alustada saime. Oli varvi jargi korje. Pold oli ullatavalt hea ja viljad suured. Uhel hetkel juhtus ikkagi see, et Oscar markas moningaid ananasse, mida ma ei nainud koheselt ja mis maha olid jaanud. Kandsin sellist vana olgedest mutsi, mis mul juba St George-ist kaasa voetud oli ja mis usna kulunud valimusega. Oscar tegi siis iroonilise markuse mutsist, et kui ma ananasse enam naha ei suuda, siis peaksin soetama endale uue mutsi. Mul niigi tempo peal ja kui ma sellist markust veel kuulma pidin, siis naitasin ilmekalt oma suhtumist sellesse ning sudametaiega virutasin mutsi enese ette maha. Oli tajuda ja naha, et seepeale Oscar veits tagasi tombas ja enam klahvida ei tahtnud tollest hetkest. Rahu oli maa peal :D
30.03.12 Minnalaskmispaev nigela nadala tottu (just too poolest). Lihtsalt puhkus, netis ja kokkamisegagi ei viitsinud vaga jannata.
31.03.12 Tore paev Bundabergis. Esimest korda siis sai asja kasile votta ning kahasse saksa neiu Claudiaga minna tennist mangima.
Neti kaudu leidis ules voimalikud mangimiskohad ja kontakttelefonid. Alul suunati uldse teistele manguvaljakutele, mitte neile, kus lopuks mangima asusime. Paraku polnud meil valikut. Kuna algsetel valjakutel oli kaimas noorte turniir, siis ruumi polnud. Uks asjapulkadest oli niivord vastutulev, et orgunnis meile siiski mangimisvoimaluse mujale, ja soidutas meid veel kohalegi! Asukoht pea et keskuses, mitte uuratu maa kaugusel meie hostelist. Vahetusse lahedusse jaab siinne olulisim ostlemiskeskus Hinkler Central. Et uldse kahasse tennist tol paeval mangida saaks, siis pidi Claudia niisamuti reketi endale saama. Hinkleris paiknevast megasoodsast esmatarbekaupade poest onnestus hankida 4 AUD eest no. tennisekomplekti. Kolm palli ja reket ei tundunud uldse paha variant olema, et just nii soodsalt!! Mangima hakates oli suht kiiresti ikkagi selge, et uks piin nt. selle reketiga mangida on. Rohkem sulgpalli reketi moodi hoopis. Sai lubatud, et jargmine kord molemal korralikum reket olemas oleks. Aga muidu ule megapika aja mangida oli aarmiselt fann. Vigade arv metsik, kuid see meid ei morjendanud :( Eks oma osa vigade tegemisel oli toesti ebakvaliteetsel tennisevarustusel.
Ahjaa - isikult, kes meid tennisevaljakule soidutas, saime infot sotsiaalse tennise voimalustest samadel valjakutel esmaspaeviti ja reedeti. Miks mitte siis voimalust kasutada???
Paeva lopetasin praetud magusate kartulitega.
01.04.12 Olime kahekesi pollul, toimus varvi jargi korje. Kokku 6,5 h. Lopetasime nii kl 15.15, kuid suuremat meeleharmi valmistas ilmatuma pikk bussi ootamine, tagasi hostelis alles peale kl 17.
02.04.12 Hosteli poolt Oscari farmis tootamas taas kuus inimest, kuid sealhulgas kolm uut. Tootunde kogunes seitse. Oscar oli isegi taitsa moistlik tol paeval, kuid teine tuup, tema poeg, molises nii et vahe polnud. Peaks ju ometigi aru saama, et uued inimesed pollul, kel samuti varasemalt ettekujutus pigem ananassipuust on kui pollust ja ei saa nouda, et kohe plaksti professionaalid ollakse. Enne kui korjama hakata, peab ikka suurem ettekujutus ja kindlus olema, millised viljad korjata ja mis jatta pollule!
Parast tood laksin adminni ja saingi roomusonumi. Voimalik tagasi toole saada Wendti farmi! S.t et oli piisavalt kuivaks lainud. Belinda, meie administraator, oli muidugi ahmi tais, et mismoodi ta Oscarile seda kull teada annab, et Oscari lemmik, s.t mina, ikkagi teise farmi alla taas lahen. Palus selle kurva uudise Oscarile edastada samuti adminnikohuseid taitval ja uhel bussijuhtidest, Pomil.
Ohtu lopetasin esimest korda siin Bundys ja uldse Austraalias oleku jooksul - sotsiaalse tennisega. Ja oli ulimalt tore! Tutvusin kohalikega ja sai tennises mootu votta. Minu tennise tase oli muidugi moga veel, kuid toesti vahva oli kohalikega juttu vesta. Eriti huvitav tuup vene juurtega George. Kui raagib, siis taiesti porgandilaadsel haalel, Vaga koomiline just eriti esimesel korral - igatahes! Aga huvitav kuju. ``Made in China`` nagu ta ise ikka utleb. Et vanemad olid venelased, kuid ise sundis Hiinas, ja juba aastast 1962 onnestus Austraaliasse elama asuda. Veel kuni aastani 2000 oli tuumainsener Sydneys, misjarel elu lodvemalt votta tahtis, eemale sellest suurlinna karast ja Bundabergi umber kolis.
03.04.12 Ule mingi aja taas Wendtis! Terve paev, 8 tundi, pealsete istutamine.
Ohtul kaks pizzat PizzaHutist, uks ohtuks ja teine toole.
04.04.12 Tool alguses istutamine, siis pealsete korje. Hosteli tagasi joudnud, ootasid ees samas toas kaks inglise tudrukut. Kuidagi vaga tuttavad tundusid nad mulle. Hakkasime raakima ning nad said teada, et olen Eestist parit. Nemad siis, et ahsoo, et teavad kaht eesti sopra Melbourne-is. Siis turgataski pahe, nonii, need Mihkel ja Risto jarelikult on. Selge pilt - nagin neid tudrukuid - Thea`t ja Louise`i juba Melbourne-is Discovery hostelis peatudes. Ja neile meeldib Melbourne! Molemad said tood Discovery hostelis. Igatahes suundusid nad suht otse Melbourne-ist Bundabergi, sest teise aasta viisa jaoks vaja vajalikud 88 paeva farmitood tais saada.
05.04.12 Tool oli terve paev labi vaid pealsete korje. Niivord tuutu ja uksluine tegevus. Hea meel oli nadalavahetuseks tagasi hosteli jouda, kuid veel suurem hea meel oli kohata hosteli olleaias eestlasi Priitu ja Mihklit. Juttu jatkus niivord kauaks, et terve ohtu ma seal olin ja veetsin koos nendega aega. Kusjuures parast mingi kolme tundi jutuajamist avastasin, et pole ju riideidki vahetanud ja dushi all kainud veel. See siis ainuke paus terve ohtu jooksul. Nende esmane eesmark kokku puutuda farmitooga selle ehedaimas olemises. Seni vaid suurlinnas, pohiliselt Sydneys, juhuslikemate ehitustoodega elatist teeninud. Tahtsid teada ka minu arvamust, kas neil motet kauemaks Bundabergi jaada oleks, et kas hooaeg juba kaimas ehk. Kuna standby-s liiga palju inimesi tol hetkel, siis poleks see kindlasti huva mote meie hostelisse ja ehk Bundabergigi peatuma jaada. Veetsime aarmiselt roomukullase ja muretu uhise ohtu ja oodki. Mihkel ise harrastusfotograaf, ploksis tohutult pilte selle ohtu jooksul. Kl. 3 oosel saatsin nad bussi peale. Sihtkohaks neil Brisbane ja mingit ehitusasja seniks ajaks, kui suur hooaeg Bundabergis veel alanud pole.

Taaskord Oscari haardes

27.03.12 Tulingi hasti varakult, kl. 3.45 paiku ules ja panin asjad valmis. Esimesed bussid valjusid korraparaselt, kuid siis kl. 6.15 ajal avaneski mul voimalus. Uks Oscari poistest ei ilmunud oigel ajal platsi. No selge - maandusin bussi, Kui oigel ajal kohal pole, siis oma probleem! Survestamistaktika kandis vilja. Buss vottis paigast ning toopaev Oscari farmis vois alata! Nagu juba varasemalt Oscari farmist raakinud olen, ei ole see hea farm. Lihtsalt tavaliselt on seal stabiilne sissetulek. Tavaliselt. Siiski ei teinud me kogu paeva. Tunde kogunes 5,5. Too oli raskem, taaskord lagekorje. Mulle anti esimesed kaks rida, kuid erinevalt teistest pidin ka pealsed eemaldama. Ja vahepeal pidin Oscariga kahasse isegi ananasse sorteerima. Oli korralik varin ule keha, et kui mingi vea teen, siis satun raudselt peapesu osaliseks. Elasin ule. Ohtul oli mul isegi hea meel, kui nagin, et mind oli pandud taas toole Oscari farmi jargmiseks paevaks. Ja tuup, kes haige olevat olnud ja keda ma asendamas olin, oli pandud standby-sse.
Traditsiooniline teisipaevane pizza ost ohtuks ja jargmiseks paevaks.
28.03.12 Varahommikul toole minnes nagime uhket vaatepilti. Paike oli just varskelt tousnud, kui grupp kangurupoisse tee ligidusest lahemalasuvasse vopsikusse kargamas olid. Sellist hulka kangurusid koos naha uhe korraga oli esmane elamus mulle siin Austraalias.
Pettumuseks tootasime Oscaris vaid kolm tundi. Tagasi linnas juba enne kl. 12. Enne kui tooga alata saime, tuli Oscar mu juurde ning paris, kaua mul plaanis veel Bundys (Bundaberg) olla on. Samas raakis tulevastest poldudest, et praegused olevat nadid, kuid edaspidi on palju paremaid tulemas. Ilmselgelt on Oscar huvitatud, et ma ta farmi pidama jaaksin. Ma meeldin talle. Kuid iseasi, mis mina asjast arvan. Ma ei julenud talle oelda, kuid niipea kui Wendti farm tootamist jatkab, siis Oscari suureks meeleharmiks lahen sinna tagasi.
Tol paeval tegime lagekorjet. Kohati uks jooksmine traktori tempos oli. Ei midagi rahulikku. Ja pollud olid jubedalt heinased. Toesti, rohkem meenutas heinamaad kui ananassipoldu.

Uskumatult standby listis

22.03.12 Hoolimata sellest, et selleks paevaks tood ette polnud nahtud, laksin ikkagi varakult magama ja magasin oma 10 h. jutti. Arkasin ikkagi vaga vasinuna. Uritasin lebotades vasimusest voitu saada. Parimaks lahenduseks minu jaoks oli lopuks jooksma minek. Tundsin parast liigutamist end tukimaad varskemana.

Vinnies second-hand poest avastasin vaga hea asja - veekindla vihmamantli, mille 5 AUD eest lunastasin.

Sain infot lauatennise mangimise voimalustest. Suur hall pidi asuma peaaegu linnast valjas. Ehk lahen sinna juba homme kui endiselt vaba paev peaks olema.

Mizzi farmist kaasa saadud magusatest kartulitest tegin suure laari putru, millest isegi jargmiseks paevaks jagus.

Hilisohtul ule pika aja vaatasin telerit. Pakkus huvi, mis filmid CBS kanalil tulevad. Oli itaalia film valgenahalise mehe ja mustanahalise naise keerukast armastusloost ja saksa film itaalia perest, kes Saksamaale umber kolis.
23.03.12 Koristuspaev. Vaba aega sai veedetud hosteli olleaias ning ohtul uhinesin itaallastest hostelikaaslastega, kellega koos Bundaberg Backpackers hostelis paiknevaid itaallasi kulastasime. Vahelduseks sai kuskile mujale.
24.03.12 Varahommikune jalutus linnas Rickyga. Oli vorratult imeilus ja paikseline hommik. Shoppamise paev. Viibisin raamatukogus ja netis, uritasin saada infot tennise mangimise voimaluste kohta Bundabergis. Avastasin isegi kolm voimalikku kohta, kus tennist mangida.
Uhe kinga tald oli lahti, seega tegelesin vaikse parandusega enne kui ohtul Central klubisse minek oli. Veel enne seda sain esimest korda katsetada taidetud paprikaid ohtusoogiks. Valja tuli imehea, nammaaa :)
25.03.12 Puhapaev loogastumiseks ning jarjekordne 6 AUD steik Centralis.
26.03.12 Kange tahtmine on nuud esimest korda Bundabergis tennist mangida. Oleks selle teostanud, kuid tuli pakkumine taaskord Mizzi farmist. Otsustasin teenistuse kasuks. Kolm tundi tood kirjas. Ohtul worklisti kiigates olin shokeeritud. Lootus on alati olnud, et ehk Wendti farm alustab uuesti tooga. Selle asemel olin pandud standby positsiooni. Tahtsin uurida, miks, kuid Belinda, kellelt kusida, oli juba toolt lahkunud. Motlesin, et mina seda igatepidi nii ei jata. Esiteks varahommikul ules, et ehk keegi puudub ja onnestub ikkagi toole saada. Teiseks - raakida Belindaga.

Maltalase farmis

18.03.12 Paev valjapuhkamiseks. Puhapaeva puhul traditsioonilised hommikune singi-sibula-muna puder ja paeval Central restorani einestama. Ohtul internetis.
19.03.12 Nadalavahetusel oli tulnud vihma ning isegi varahommikul kohati suurem sadu. Graafikus kl 7.15 valjumine hostelist. Siiski farmer helistas ja palus mitte toole tulla, kuna liiga marg. OK, mis siis ikka. Tagasi tuppa ning oli plaanis veel veidi magadagi. Toas kaisid toakaaslased Robert ja Taylor voodeid labi kammimas, mis ei ennustanud head. Tottasin appi. Ning selguski tosiasi - endiselt avastasime lutikaid. Muidugi informeerisime koheselt adminni. Oldi nous tegema torje kohe samal paeval. Egas midagi - hakkas juba rutiiniks muutuma see asjade umberpakkimine ning riiete vedamine hosteli ja pesumaja vahet. Kella 11 paiku paris Robert minu kaest, kas olen nous minema kl 14 paiku uude magusate kartulite farmi. Motlemist polnud vaja. Veel enne lopetus riiete kuivatamisega, raamatukogus, louna ja siis minek. Farmiks Mizzi. Parisin, kellega tegu. Selgus, et omanik parit mitte Itaaliast, nagu arvasin, vaid hoopistukkis Maltalt. Inimesed, kellega koos kartuleid noppisime, olid vaga toredad ning sain too eest farmerilt kiitagi. Kolm tundi kogunes tood kokku. 50 AUD lisateenistust - asi seegi.
20.03.12 Valjumine kl 7.15 hommikul. Too Wendti farmis ikkagi toimus. Onneks hoidis ilma kuivemana. Kuna alustasime tooga kl 7.45 paiku, lukkus ka toopaeva lopp kl 17-ni. Muidu oli pealsete korje, kuid sinna sekka mahtus mul ka 2,5 h. istutamist. Tagasi hostelis alles parast kl 17.30.
21.03.12 Toopaeva algus pandud tagasi kl 6.30-ks. Mulle sobiv variant, kuna jouab veel normaalsemal ajal tagasi linna parast toopaeva loppu. Vaid pealsete korje ja seda 6 h. jagu. Siis hakkas sadu, mis jarjest suuremaks laks ning pidime paeva varem ara lopetama.
Hostelisse tagasi joudnud, nagin Rickyt oma voodit torjevahendiga piserdamas. Ta vaitis, et olla endistviisi lutikaid nainud. Ei saa olla tosi. Kas toesti kordub kogu torjeprotsess juba kolmandat korda otsast peale?!

Action abodega

17.03.12 Lahen kull vaga isiklikuks, kuid ei saa mainimata jatta, et vaga kurb paev minu jaoks. Eestis parima sobra matused, kuid eks siis plaanisin ka ise aja tosiselt maha votta. Loomulikult ei hoolinud ma siinsest pidupaevast, St. Patricku paevast. Enamus hostelis elasid selle paeva rutmis, mil suur tahelepanu iiri kommetel ja sumboolikal. Minu motteis loomulikult vaid parim sober.
Kella 9-ks ohtul plaanisin minna hostelist oue, et leida kena vaikne kohake, laita kuunal ja puhendada hilisohtu oma kallile sobrale. Samal ajal kl 13 Eestis matuste algus.
Otsustasin minna kohalikku parki, mis miniloomaaia laheduses paikneb. Oli vaga vihmane, seega vajasin kindlasti mingit varjualust. Voimalik esimene varjualune oli juba hoivatud, sealt kostus jutuvada. Liikusin edasi. Otsustasin minna vanasse tuttavasse grillipaika, kus hostelikaaslanna Lynni sunnipaevgi peetud sai. Algul ei nainud kedagi. Motlesin veel, et vaga tore, siia ma jaan. Siiski silmasin uht naisterahvast porandalt end sirgu ajamas. Ta nagi mind ning paris arritunud toonil, kes olen. Seletasin olukorda ja ka seda, et olen vooramaallane. Just see fakt ajas naisterahva vist eriti vihale, hakkas raakima sellest, et ma pole sinna kutsutud ja otsigu ma muu koht, kus olla. Uritasin jaada rahulikuks ja vabandasin, et teadmatult kellegi rahu olen rikkunud. Lootsin, et naine leebub, kui raagin samal ajal Eestis toimuvatest matustest, ja ainus asi, mida teha tahtsin, oli malestada oma parimat sopra. Minu jutt oli aga mottetu ja 40-50tes aborigeeni naine laks vaid jarjest vihasemaks ja kaskis mul uttu tommata. Lopuks ilmus valja naise kaaslane, temast noorem nobu, kes vottis samuti sisse rundava hoiaku. Tahtsin olla rahumeelne, kuid siis hakkasid nad mind minema toukama. Olin aaretult pettunud. Eks nad muudkui ajasid oma joru, et see maa kuulub tegelikult neile ja valged vardjad on nende anastajad. Soimasid ka mind valgeks vardjaks.
Olin juba kondinud veidi maad eemale, kuid nende ulbitsev toon loi ka mulle lopuks kopa ette. Hoikasin neile, et nad pole midagi vaart. No see oli juba neile nagu punane ratik harjale. Nad tulid mulle jargi ning sain mehelt kolaka, nii et muhk peas. Siis oli mulle koik selge. Ei tasu tervise ja materiaalse varaga (mul oli ka videokaamera kotis) riskida ning pistsin jooksu. Nad mingi maa isegi jalitasid mind. Otsustasin poorduda politseisse, sest osutusin mones mottes ikkagi runnaku ohvriks. Naine, kes mind vastu vottis, osutus vaga asjalikuks ning nii nagu selgus, politsei toesti tegeles asjaga. Politseijaoskonnast tagasi tulles otsustasin liikuda mooda sama pargi aares asuvat tanavat. Nagin patrullautot ja lampidega politseinikke just selles samas grillikohas. Toesti hea meel on Ozi politsei ule!
Tahtsin siiski leida varjualuse, kus oma sopra malestada. Siis meenus esimene varjualune, mida algul valtisin. Rahvas oli veel endiselt seal. Need olid kolm prantsuse bakkpakkerit (kaks noormeest ja neid) naaberhostelist. Nad olid lahkesti nous, et ma seal istun. Avaldasid kaastunnet ja kuunlavalgel malestasime koos. Tundsin toesti nende tuge. Lopuks ei olnudki jututeemad enam niivord kurvad. Suureks nukrutsemiseks mahti polnudki ja teemad triivisid sellelegi, et nende hostelis voimalik lauatennist mangida. Sain nende kontaktandmed ja kui voimalus avaneb ja kui lastakse, siis hakkan nende hosteli kulastama.
Huhhh! Oli see vast paev :):(

Hadas lutikatega

14.03.12 Terve paev pealsete korje. Paeva tegi ponevamaks madu, keda Salvatore uhtakki ananassipealsetel nagi. Oli rutiinselt korjet tegemas, kui siis jarsku oli kuulda suurt karjatust ta suust. Meie toode ulevaataja ei osanud kohe oelda, kas tegemist ohutu voi murkmaoga. Salvatore parast netist vaatas, et arvatavasti oli vaipmao (carpet snake) pojake.
Toolt koju joudes nagin parajat segadust meie toas. Nagu soda oleks ule kainud. Asjad pilla-palla laiali. Osa toakaaslastest oli oma asju kottidest tuhjendamas. Peagi nagin teateid voodites. Kotid paluti tuhjendada ja riided pesta ja kuivatusest labi lasta, sest meie toast on avastatud voodilutikaid. Polnud meie tuba esimene saarase probleemiga. On olnud tube juba enne meid. Nuud siis meie kord. Igatahes oli ulimalt tuutu ohtul leida veel tunde selleks, et vajalikud protseduurid ellu viia. Oosel magasin nagu beebi.
15.03.12 Paev moodus osaliselt istutades. Osaliselt no. nupukesi (buttons) korjates. Kujutavad need iseenesest sosarpealseid. Emataimest isesirguvad noored pealsed, mida hea istutada on. Neist pealsetest on esimest saaki oodata juba paari aasta parast. Niisiis esimene kogemus nupukestega, raske oli koiki korralikult ules leida. Luke oli ulevaatajaks. Kui midagi maha jai, siis kohe utles.
16.03.12 Terve paev pealsete korje. Kohati oli ikka vaga palav. Parast esimest pausi kl 10 ajal avastasin, et ei votnud peakatet farmilt pollule kaasa. Onneks tootasime veesilma ligiduses. Vabal momendil kaisin seal nagu kastmas.
Reede ohtu moodus olleaias. Live muusikaga esines duett, keda mina siin varem esinemas pole nainud. Hea, kui pole vaid uhed-samad artistid. Ohtuks tellisime Rickyga Banjo koogist endile megamaitsva kuuslaugukastmes kana koos friikartuliga.

Eestlasega samas toas!

10.03.12 Raamatukogus internetis ning muud asjatoimetused linnas. Hollandlannast hostelikaaslasel oli sunnipaev, mida kl 14 kohalikku parki pidama laksime. Valmis oli tehtud hulga salatit ning kohapeal grilliti vorste ja liha. Monus BBQ sunnipaev. Ohtul laksin shotlastest paari Davidi ja Amyga karaokebaari laulma. Repertuaaris oli kogunisti kaks lugu. Hilisemal ohtul jatkus pidu Central klubis.
11.03.12 Juba eelmise paeva ohtul oli eelinfo, et meie tuppa on saabunud veel uks eestlane. Kuna laupaeva ohtu oli mul vaga hoivatud, siis joudis temaga rohkem suhelda puhapaeval. Natuke ootamatult teatas ta, et jaab meie hostelisse ikkagi vaid ooks. Niisiis puhapaeval check-out ja minek. Otsustasin teda saata. Luhikesest jalutusest kujunes pikem teekond. Linnast isegi valja nii 2-3 km. Nagu olin kartnud, siis mitmetunnise retke tottu sain paikesepoletuse naole ja turjale. Lihtsalt niivord akiline oli mu otsus temaga kaasa minna, et ei valmistanud end paikesekreemiga ette.
Noormehe nimi Tauri ning parit Tartust. Ozi saabunud novembris. Suurema osa senisest ajast viibinud troopilises Austraalias Mareebas meloneid korjates. Juba kolm korda viibinud Sydneys, kuid kordagi Melbourne-is. Sain ta telefoninumbri.
Hostelisse tagasi joudnud, kohtasin kaht taiwani tudrukut ning saksa neiut Claudiat olleaias kaarti mangimas. Otsustasin liituda. Kokku kenake kolm tundi mangisime.
12.03.12 Tool. Oli nii pealsete korje kui istutus, seega vaheldusrikas paev. Too oli kerge, kuna istutuse tempo polnud kiire.
Ohtul olin oigel ajal oiges kohas. Osal hosteli seltskonnast plaanis teha kerge ohtune jalutuskaik linnas. Liitusin seltskonnaga. Teekond viis ka joe aarde manguvaljakule. Vois olla naljakas vaatepilt, kuidas bakkpakkerid uhtakki lapseks muutusid. Seal me siis kiikusime ja soitsime mooda trossi kulgevat minirada, nn. ahviraudteed. ja niisama valjakul ringi kargasime.
13.03.12 Tool algul istutamine kolm tundi, siis pealsete korje. Istutamise tempo palju kiirem kui paev varem, ka pealsed olid ebamugavamad. Raske oli leida head rutmi. On lihtsalt uskumatu, milline erinevus on bakkpakkerite ja farmis olevate vendade istutustempo vahel. Erinevus oma kolm korda. Kui meie istutame neli rida, siis neil on tehtud 12! Aga arvan, et kui nemad on teinud seda tood 12 aastat, siis on loogiline ja andeksantav, et me ei suuda samas tempos pusida.
Ohtul kasutasin head sooduspakkumise voimalust ning laksin Night Owl 24 h. esmatarbekauplusse. Sain uliodavad vorstirullid ja kakaojoogi.

Tants mao umber

09.03.12 Tousin juba kl 3.30 paiku. Kuna pizza eelmisel paeval jai ostmata, pidin mingit muud sooki toole kaasa panema. Buss valjus hostelist kl 4.30. Farmis kohal kl 5.15. Inimesed seal alles magasid veel. Lootsime siis ehk kl 6 tooga alata, kuid imelikul kombel algas too alles 6.30. Ule tunni aja pidime lihtsalt niisama passima :(
Muidu terve paev pollu koristamine nagu eelmiselgi paevalgi, kuid paeva toi suurt elevust madu, keda Luke puu otsas silmas. Rohkesti pruunikat varvust ja paras pirakas, pikkust veidi vahem kui 1,5m. Luke tahtis mao tappa, nagu ta utles, siis maod talle ei meeldi. Ta paar korda juba varasemalt maohammustuse saanud. Uritas tabada pahe, kuid ei onnestunud ja madu potsatas puu otsast alla. Algul oli tunne, et maol onnestus paaseda, kuid siis silmas Salvatore madu ja nupeldas. Madu vottis kaitsva positsiooni sisse ja soostis Salvatore suunaski. Kuigi teadsime, et madu murgine pole, oli arevust kui palju. Mitu hoopi puunotiga kirja saanud, andis madu alla. Mao surmaga asi ei loppenud. Niisama teda vedelema ei jatnud. Kui nii kaugele tegevusega juba joudnud, tekkis kange tahtmine delikatessrooga valmistada. Pikka motlemist polnud. Onneks oli Luke-il hea matseete votta, millega edukalt maol naha maha votta. Mina ja Salvatore hoidsime veel surmajargsetes refleksides olevat madu. Oli ekstreemne vaatepilt, et kuigi pea oli maha nulitud, kuundis peapoolne osa maani ja mingid lihased haarasid veel maas vedelevast noast ja tostsid selle ules. Paris hull! Kui nahk piisavalt avatud, siis sisikond esiteks valja ja siis kuuned lihale taha. Kui juba vedama sai, tuli liha uhe korraga rebides naha kuljest lahti. Pakkisime liha kilesse ning panime kulmikusse. Salvatore nulgis naha voimalikult puhtaks ning pistis veega taidetud pudelisse, lootes edaspidi selle monele eksperdile anda, kes siis nahast voo valmistaks. Voo viiks juba kodumaale Itaaliasse.
Tervelt tund aega kais tants umber mao keset toopaeva. See ei olnud siiski ainuke madu tol paeval, keda objektil silmasime. Pollul oli kuningpruunmadu (king brown snake), kelle murk surmav. Luke korjas mao tokiga ules ning viskas lokkesse.
Tagasi hostelis alles veidi enne kl 17. Loogastusin ja laksin varajasel ohtul tunniks ajaks magamagi. Teadsin Salvatore plaane teha maoeine jargmisel paeval, kuid mulle teadmata oli ta juba oma sopradele kokanud. Olin tunnisest uinakust just toibunud, kui Salvatore vabandades toa uksest sisse sadas ja teatas, et madu juba soodud, kuid mina varem meelde talle ei tulnud. Onneks oli paar tukki ikka veel alles. Uhhhhh!!! Laks onneks.
Arvatavasti surmaeelsest stressist tingituna oli liha kull vintskem, kuid siiski oli oivaline kogemus esimest korda elus maoliha suua. Oli nagu kana- ja kalaliha vahepealne. Liha ise praetud olis ja sibulas, maitsestatud soola ja pipraga.

Maa voitmine pollule

05.03.12 Toopaev oodatust luhem. Vaid 4,5 h. jagu tood, kuna ananassiveo rekkad ei saanud Brisbane-ist rohke vee tottu tulema. Kasutasin ulejaanud poolt paeva asjaajamiseks. parast ohtusooki tekkis hollandlannal Lynnil mote minna pimedal ajal taevast vaatama. Suht lambikas idee, kuid mottekaaslasi oli hulgim ning siirdusimegi joe aarde, kus veidi pimedam. Oma 1.5 h. votsime vabalt. Worklisti jargselt jargmisel paeval toopaeva ette nahtud polnudki. Eks ikka rekka probleemi parast.
06.03.12 Olin magusalt magamas, kui Pom kl 8.15 paiku uksest sisse sadas ja teada andis, et kui toole tahan minna, siis olgu kella 9.15-ks valmis. Nahtavasti onnestus rekkad liikuma saada ja korjetoo Wendti farmis harjumatul ajal kl 10 sai alata. 5-tunnine toopaev kuni kl 16-ni.
Olin hilisohtul saanud magada mingi 45 min, kui siis tuletorjesignalisatsioon taiega uurgama hakkas. Kogu hosteli rahvas kupatati tanavale ja tuletorjebrigaad kontrollis olukorda. Arvestades seda, et kl 3.15-ks olin pannud aratuse, oli see vahejuhtum paris hairiv.
07.03.12 Wendti farmi toopaevaks kujunes 6,5 h. Tunde vahem, sest korjatavad ananassid loppesid otsa selleks korraks. Nagu Luke mainis, siis ehk kuu aja parast uuesti. Kull on aga tood istutamises. Farmil pidi olema paris mitu poldu, kuhu tarvis pealseid istutada. Tood koigile viiele bakkpakkerile pakkuda pole. Istutamiseks ja poldude ettevalmistamiseks vajatakse taas vaid paari inimest.
08.03.12 Toopaev algas kl 6. Mina koos itaallase Salvatorega. Too polnud paris selline, nagu arvasin (ananassipealsete kogumine), vaid pisut teine. Aitasime farmeril maad pollule voita. Mets oli juba eelnevalt maha poletatud ja esialgne kund tehtud, siiski oli veel palju teha. Meie ulesandeks oli korjata ules puutoikaid ja puuronte, mis siis maa peal nahtaval olid.. Ja nii tegime mitu ringi. Luke kundis, Allison (voib juba vaita, et Luke-i tudruksober) soitis traktoriga ning mina Salvatorega tegime musta tood. Pollu aartes oli mitu tulekollet, kuhu tulle puitu maha laadisime. Taustaks tulid traktorist kantriviisid. Allisoni lemmikmuusika nagu jutuks tuli. Mulle meeldib see samuti. Tootan ikka toeliselt ehedas Austraalia farmis koos toredate inimestega kohati korvetava paikese kaes. Keskpaeval kuttis paike ikka korralikult. Ohtul olime kupsed omas vasimuses. Kella 21.30 paiku olin voodis, et blogi taiendada. Ja siis jargmiseks toopaevaks veel pizza osta. Markamatult vajusin uneruppe. Ules arkasin ehmatusega kl 1.30 paiku oosel. Polnud kindel, mis kell on ja kas aratus ikka pandud.Vaatasin, et koik korras ja magasin edasi.

Elliott Heads;bowling

01.03.12 Kahjuks olid ananassid oodatust aeglasemini valminud ja rohke vihma tottu pole voimalik istutada, seega ette nahtud vaba paev. Kl 3.45 paiku hakkas mobiili aratus toole (eelmisel ohtul ununes aratus valja lulitamata), otsustasin ikkagi ules kobida ja onne proovida. Jaapanlane Rooney oli voodissegi jaanud. Bussijuht Pom aratas ta siiski ules. Nii et nibin-nabin, peaaegu oleks toole saanud.
Magasin mingi 11.30-ni, sain siis teada paljude plaanist minna vaba paeva puhul Elliott Headsi. Ruttu dush, asjad valmis ja minek. Oma kolm tundi viibisime rannas. Rand jattis ulimalt hea mulje. Viibisime suurtest ookeanilainetest eraldatud laguunis. Kes tahtis, sai ujuda ligiduses paiknevale vaikesaarele. Paljudel meie hosteli elanikel toovaba paev, seega oli meid kokku oma 20 inimest. Matsisin end hoolikalt paikesekreemiga, ei tahtnud enam kipitavat keha kogeda. Ideaalne paev rannas keha pruunistamiseks. Parast vees kaimist sai aega veedetud aktiivselt. Itaallastel oli jalgpall kaasas, seega harrastasime rannajalgpalli. Softpalli puudmine oli samuti tore. Oli kirgas ja vorratu rannapaev. Ohtul linna tagasi joudnuna kiirsook Ricky ja Joniga.
02. - 03.03.12 hommikune jooks ja voimlemine. 02.03 asjaajamiste paev, ohtul ahjukartulite katsetus. 03.03 shoppamise paev ning soodne bowling koos seitsme kaaslasega hostelist Bundy vabaajakeskuses. Ohtul pidu Centralis.
04.03.12 Vaga vihmane. Paev lihtsalt olemiseks ja valjapuhkamiseks. Pesu pesemine ja ohtul namma kartulipuder.

Raskeim paev Vendti farmis

27.-29.02 Toopaevad Vendti farmis, neist 27.02 oli ehk raskeim senistest. Ruttan muidugi lisama, et oli vahemalt talutavalt raske, ei midagi Oscari laadset. Pohjuseks oli uks eriti hull pold, sest lamandunud taimi, mille all ananassid peitusid, oli erakordselt palju. Seega polnud voimalik ananasse kohe noppida, vaid palju oli kuurakil tood, et viljad uldse katte saada. Kuigi kandsin sokke varrukatena, olid kaed kohati ikkagi totaalselt kriibitud. Alates 27.02 tootab farmis viis bakkpakkerit. Lisaks Valeriole veel kaks itaallast Salvatore ja Leo ning soomlane Joni. Joni elab minuga samas toas. Oli huvitav kokkusattumus, et parast Pekka lahkumist tuli suhtkohe asemele teine soomlane. Ozi joudnud nagu minagi oktoobris, kuid Austraalias vaid aastaks, viisa pikendusplaane pole.
28.02.12 Oo, ka varahommik vaga vihmane. Onneks sadu lakkas ning laks selgemaks, mis voimaldas tood teha. Vihmast aga paris paasu polnud. Hommikul olime labi vettinud, kuid paeva palavusega saime taas kuivaks. Ohtul nn. pizzaohtu. Ostsin pizza jargmiseks toopaevaks nagu teisipaeviti tavaks. Kuuekesi sai paeva lopetatud kaarti tagudes Uno-laadse manguga.
29.02.12 oli rahulik paev pollul. Ei vihma, ei lamandunud taimi, ei lagekorjet. Rahulikus tempos korje varvi jargi. Nagu traditsiooniks iga toopaeva lopus, purgiolle igale tootajale farmerilt.

Sita-aadu; uleujutuste oht

25.02.12 Enne 8-t hommikul tegin silmad lahti. Kuulsin Pomi (uks adminnidest ja bussijuhtidest) haalt naabertoas. Millegiparast vaga arritunud haalel, fakid suust tulemas. Pohjust nagin osaliselt parast tualetis kaimist, kui tahtsin vannitoas kasi pesta. Uks kraanidest oli sitaga koos. Et mitte valtida okseefekti, pogenesin mujale kasi pesema. Millegiparast lehkas ka meie korruse koridoris. Eks sealt jouti juba koristada, kuid ikkagi.....Meie naabertoas oli uks inglise tuup oosel nii purjus, et sittus ennast tais. Ja oli lihtsalt nii raige, et sittus naabertoa keskele, ja roojas veel teiste riideid ning lopuks maandus vooras voodis. Taielik sitakott!!!!! Kogu hosteli totaalne habiplekk ja koneaine ma usun et veel vaga pikaks ajaks. Tahtsin hostelist pogeneda vahemalt ajutiselt ning laksin hommikul jooksma. Tingimused perfektsed. Pilves ja parajalt soe, mitte liiga palav. Liigutasin end kokkuvottes tund aega vahemalt, joostes joeaarset rada pidi. Paeval muidu shoppamas, k.a et osta veel aineid ohtusoogi jaoks. Sakslased Darjan ja Christian samast toast 26. veebr lahkumas, seega plaanis teha nendega viimane uhine ohtusook Bundys. Kokkuvottes ulimalt maitsvad kotletid koos kartuli ja salatiga. Ohtul hosteli olleaias havaiteemaline ohtu (havaiparase riietusega) ning siirdusin peole Central klubisse.
26.02.12 Hommikul Christiani ja Darjani saatmine rongile. Olles rongijaamas, tabas meid koiki rabav uudis. Rong soitmas vaid kuni Maryboroughni, ning sealt edasi Brisbane-i suunas viib buss, kuid mitte mooda kiirteed, vaid vaiksemaid korvalteid. Transpordi koha pealt puudutas see uudis eelkoige Darjani-Christiani, kuid pohjus, mis muudatusi tingib, voib puudutada isegi koiki Bundys viibivaid bakkpakkereid. Uleujutused on vaidetavalt joudnud Maryboroughni ning Brisbane-i viiv kiirtee pidi samuti osaliselt vee all olema. Loodame et nii ei lahe, kuid on oht, et ka Bundy voib olla mojutatud uleujutustest ning seega seada ohtu meie edasised toovoimalused siin :)
Puhapaev muidu rahulik, kaisime taaskord juhust kasutamas ning Central hotellis odavat kuuedolllarist biifsteeki nautimas.

Ananassi istutamine;karaoke

21.02.12 Ohtul kaisime Rickyga Metro baaris head voimalust ara kasutamas. Ohtusooki pakuti kaks uhe hinnaga. 8 AUD eest ulimalt maitsev suitsutatud barbeque liha koos salatiga.
22.02.12 Hommikul pisut jahegi, kuid nii kl 10-11 paiku hakkas kuumutama. Siiski tekkisid pilved ning sadas piisavalt palju, et toopaeva pidime juba kl 12.15 paiku lopetama. Ohtul internetis ning avastasin ulimalt hea kiirsoogikoha, kust kala ja friikartuleid einena vaid 5.90 AUD eest saab.Paeva lopus polnud eriti kindel, kas jargmisel paeval tootada on voimalik, kuna olud muutusid kullaltki marjaks.
23.02.12 Farmer oli toopaeva algusaja nihutanud kahe tunni vorra kl 7.30 peale. Esimest korda puutusime itaallasest tookaaslase Valerioga kokku noorte ananassitaimede istutamisega. Enne seda olin kuulnud veidi hirmutavaid lugusid istutamisest, et uldjuhul vagagi valulik tegevus seljale. Esimese istutuspaeva pohjal ei olnud selg niivord koormatud, vaid tagumik. Valerio tegeles peamiselt ananassipealsete kogumisega, samal ajal mina olin istutamas. Too naeb valja selline - traktori taga on kinnitatav pealseid tais olev puur. Ulestostetava vore vahelt votame uhe kaega pealseid ja teisega istutame. Traktor nagu ananassikorje ajalgi on pidevas liikumises. Selline istuv too. Onneks ei ole kogu istutus kasitsi tehtav. Mehhaniseeritud terad teevad juba augud ette, nii te meie liigutused traktori taga nagu konveierliinil - vota ja pane istik (pealne) auku.
Toopaev kestis kl 16.15-ni. Ohtul kl 5 ruttu ramssi internetti ja parast seda sai nautida Roberti valmistatud liha-riisiputru.
Hosteli olleaias kohtasin toredaid jaapani tudrukuid - bakkpakkereid (oed) Osakast. Ja siis akitselt ilmus valja uks Ozi meesterahvas, kes suures hadas. Tema ja ta naissober tahtvat ules astuda Banjo soogi- ja meelelahutuskohas karaokega, kuid polevat piisavalt julgust, et seda kahekesi teha. Siis tuligi hostelisse rahvast otsima, kes koos laval ules astuks. Natuke motlemist ning mis seal's ikka. Pole mulle karaoke vooras midagi, ennegi esinetud. Lauluks "Sweet home Alabama". Eks meil see aarmiselt koba valja tuli, see-eest aarmiselt naljakas. Mina, see paar, jaapani tudrukud ning veel uks poiss oli kaasa haaratud.
24.02.12 Eesti iseseisvuspaev ja reede. Suuremaid plaane tolleks paevaks polnud, kui teha uks korralik ohtusook vabariigi pidupaeva puhul. Ja harjutada flamenkosammu. Sest kavatsen millalgi oma sevillanasega hostelis ules astuda. Kokkuvottes kummaline paev. Paar asjalikku asja, mis tehtud sain, oli hoopis pesu pesemine ja internetis viibimine. Muidu niisama lebo ja veidike shoppamist. Ohtul linnas Rickyga. Ja juba enne 10-t reede ohtul voodis. Motlesin lihtsalt pikutada, kuid uni murdis maha.

Pullhaide oht

19.02.12 Pidi graafiku jargselt olema toopaev Oscari farmis, kuid vahetasin kohad ringi liibanoni juurtega noore sakslase Samiga. Nagunii mul esmaspaevast alates too kindlustatud , Samil aga hadasti raha vaja, kuna ka tema paistetanud sorme tottu toolt audis olnud vahepeal. Puhapaev taiesti laisklemise paev. Keskpaeva paiku Central soogikohta lounatama ja peale seda Bundabergi sadama piirkonnas Burnetti joe aares piknikku pidamas.
Sain teada midagi hammastavat. Burnetti joes ujumine, eriti teatud piirkonnas, on totaalselt keelatud pullhaide tottu. Pullhaid (bull sharks)on voimelised kohanema nii magevees (joed) kui ka ookeanis. Pullhai on ohtlikkuselt kolmas hai, keda Austraalia vetest avastatud. Siiski, tiigerhaist ja valgehaist arvatakse pullhai olema isegi ohtlikum oma agressiivsuse, suurte lougade ja kohanemisvoime poolest.
20.02.12 Tagasi Vendti farmis. Tood traditsioonilise 8 h. jagu. Ohtul Rickyga shoppamine. Sain palka kuue toopaeva eest kolmes erinevas farmis kokku 880 AUD. Kena!
21.02.12 Too Vendtis. Nagu alati pauside ajal ja varahommikul enne tooga alustamist serveeriti kohvi. Tooks korjamine ja osaliselt pakkimine. Ananassid varske turu jaoks Sydneys.Paeva lopetuseks tegi farmer Luke valja paarid olled. Fantastiline!

Nahkhiirte koloonia;haigla kulastus

17.02.12 Vaba paev parast kuuepaevast tooperioodi. Oli tegelikult tore. Kaisin internetis ning ohtu poole tundsin suurt vajadust ennast veel liigutada. Laksin joe aarde, kus harjutusi tegin ning lihtsalt ohtupaikest nautisin. Olin kusjuures nahkhiirte pesitsuspaiga juures, kust veidi enne kella 19, siis kui paike juba loojunud, tuhanded kui mitte kumned tuhanded isendid lendu lahevad. Miks nad niimoodi asukohta vahetavad, pole veel paris selge. Sellist nahtust on voimalik naha vaid teatud perioodi aastas, mingi 30-40 paeva aasta jooksul. Ootasingi kuni tolle momendini ja laksin tagasi hostelisse.
18.02.12 Hommikupoolikul ramsis internetis ning paeval laksime Christianiga kohalikku haiglasse vaatama meie toakaaslast Robertit, kes oli saanud ambliku hammustuse. Onnestus sorme naha veel enne tema haiglasse minekut ning tema sorme olukord oli paris hull. Sormele oli haiglas isegi vaike loikus tehtud, et infektsiooni leevendada. Oma kaks tundi viibisime haiglas. Haiglast tagasi tulnud, siirdusime juba hulgakesi koos hostelist minu jaoks tuttavasse kohta piknikule ja nahkhiiri vaatama. Oma kumme inimest oli meid kokku. Tegin ulesvotte kaameraga puudel rippuvatest naljakatest olenditest. Oli paris pime, kui siis tagasi hostelisse joudsime. Hilja ohtul ja oosse valja siirdus osa rahvast (nii ka mina) Central klubisse peole. 

Teshuai;unistus Kiribatist

16.02.12 Eelmise paeva ohtul worklisti kiigates olin pandud taaskord McCrea farmi. Kull on hea, kui on stabiilne sissetulek! Jargmised 9 h. tootamist laksid kirja. Too sama, mis 11. veebruarilgi, kilekatete fikseerimine pinnasega. Eriti paeva lopu poole oli too keeruline, kuna sobilikku lahtist pinnast umbruskonnast raske leida oli. Pidevast kuhveldamisest oli selg suht kange paeva lopuks. Ohtul uhine pizza Rickyga hosteli olleaias.
Varajasel ohtul nagin mobiilis tundmatut numbrit, kes oli uritanud mind katte saada. Helistasin tagasi ning telefoni otsas oli Jerry. Teshuai poeg, kes Brisbane-is elab. Informeeris mind sellest, et Teshuai tagasi koju Kiribati saartele naasis. Kuid seda paariks kuuks. Saab seal mingi aja ulejaanud perega olla. Ja siis aprillis arvatavasti tagasi Ozi naaseb. Infoks Teshuaist niipalju, et saime St George-is vaga headeks sopradeks. Olid sugavad vestlused ja uhised motted. Ulimalt tore inimene. Kiribati saartel tootanud kui transpordiulem. Tema kasutuses oli kolm masinat, mis inimeste vedamiseks saartel moeldud oli. Noukogude Liidu aegu on soitnud isegi merd Laanemerel ja Rootsis kohanud uht kunagist tudruksopra. Kuid loomulikult Laanemere idarannikule siis asja polnud.
Kiribati inimesed tunduvad olema enda rahva suhtes kokkuhoidvad ja abivalmid. Seda just eriti hea naha Teshuai naitel. Austraaliasse paasevad kiribati inimesed lihtsustatult, ning isegi kodakondsuse saamine on tehtud lihtsamaks. Nt. Brisbane-is kiribati inimesi ikka jagub.Seal kohtus Teshuai kiribati poisi Peteriga. Oli teada, et Peteril ei lainud koolis koige paremini ning Teshuai vottis Peteri mones mottes oma tiiva alla, tootades St George-is koos viinamarjaistanduses.
Teshuai on mind veidi valgustanud ka kiribati tavadega. Eks neil seal omad uskumused ja traditsioonid. Ja kiribati inimestel voivad olla vaga kummalised vollanaljad, mis veidi uksteisest erinevad, kas siis louna- voi pohjasaartel. Kiribati koosneb 33-st vaikesaarest, ning paljud saared on niivord vaikesed, et asudes saare keskel, on voimalik igas kaares ookeani umbritsemas naha. Valgeid inimesi ei satu sinna just eriti tihti. Kuid koige selle pohjal, mida tean nuud Kiribati riigist, olen pustitanud endale eesmargi kui mitte sel, siis jargmisel aastal kindlasti kulastada seda ulimalt eksootilist saareriiki :)))

Valentinipaeva kingitus

14.02.12 Niisiis teadsin, et vaba paev tulekul ja saab rahulikult valentinipaevaks valmistuda. Varahommikul kl 3.30 aga uks bussijuhtidest hostelis Alan helistas ja paris, kas olen valmis
kl 4-ks , et toole minna. Pikka motlemist polnud. Ruttu riidesse ja toit-vesi kaasa ning farmi. Kohapeal ei olnud vaja palju aega veendunumaks, et olen sattunud vaga heasse farmi. Otsene ulemus pollul Luke ja teised tootajad valjaspool hostelit jatsid vaga sumpaatse mulje. Juba esimese paeva pohjal tundsin end nagu kodus. Tool koheldi mind itaallasega (teine bakkpakker Valerio) kui inimesi. Jutt laks isegi Oscari peale. Oscar ikkagi ule piirkonna kuulus oma liig range distsipliini poolest. Teatakse ka tema mineviku saavutusi. Seda, kuidas noormehena suhkruroogu kasitsi matseetega loikas (paeva jooksul aaker, mis pidi olema kunagiste tootajate absoluutne rekord). Parast toopaeva koju joudnuna kogus ananasse seljakotti, mida siis binidesse jagas ja nii kuskil neli bini veel ohtul tais sai. Uhesonaga totaalne toonarkomaan. Ja nuud on suhtumine selline, et kui tema joudis, peavad teised ka joudma. Aga see-eest on ta nuud miljonar.......Niipalju siis Oscarist. Uhesonaga, Luke teadis vaga hasti tootingimusi ja suhtumist Oscari poolt, eriti veel et ta ise kolm aastat Oscari heaks tootanud on.
Suhtumine ja inimesed selles uues Vendti farmis, ka too- ja puhkeaja tingimused jatsid kohe erilise mulje. Siin on pea koik olemas. Toopauside ajal varjualune, joogivee voimalus. Eriti aga inimesed. Kuivord igauks on riietatud nagu uhes heas kauboifilmis, vaga maitsekas farmitoo riietuses. Stiililt 5+ uhele neiule Allisonile, kes treileri platvormil ananasse sorteerib. No kohe ehtne cowgirl :)
Meie too Valerioga (eriti aga minu too:))) palvis Luke-ilt kiidusonu. Juba enne toopaeva loppu helistas Luke meie hosteli administraatorile Belindale ning bronnis meid ka jargmiseks paevaks. Olin liigutatud.
15.02.12 Kella 4-ks hommikul pidime juba farmi minekuks valmis olema. Kl 4.30 juba kohal, s. t tund aega ootamist, enne kui toopaev algab. Arutasime Valerioga, et toesti, selliste varahommikuste hetkede nimel siin tasub elada. Oli toesti aru saada, et viibime siin rohkem eraldatuses Austraalia looduse keskel. Helerohelised suured konnad huplemas umberringi, helid loodusest ja taevapuna enne paikesetousu. Lihtsalt kirjeldamatu....
Uks ullatus teise jarel. Enne kl 5 markas meid aknast Luke (olime avatud verandal istumas) ning peale arkamist uks esimesi asju, mis tegi, serveeris meile molemale kohvi ja oli toeliselt ullatunud, miks buss meid niivord vara hostelist kohale soidutab. No see on senimaani musteerium ka minu jaoks, miks transpordis niivord palju vajakajaamist on. Nagu see, et uhel hommikul oli hostelist farmidesse valjumas kaks bussi. Kui vaikebuss sai suht rahvast tais kiilutud, siis suures bussis sai laiutada vaid uks (!!!) inimene. Hasti kummaline.
Toorutm nagu esimesel paevalgi ulimalt humaanne. Peaaegu ei mingit pinget. Lihtsalt fantastiline oli aga perenaine Helen. Molema puhkepausi ajal serveeris meile kohvi. Vau!efekt oli kerge tekkima :) Ja koerad selles Vendti farmis on imeliselt intelligentsed. Eriti koer Jessy, kes pea alati meiega koos auto avatud kastis pollule ja pollult kaasa soidab. Uldse on vist koik koerad udini musikaalsed, Piisas parast toopaeva loppu bussi oodates, kui Valerio esimesed noodid helisid suupillil tekitas, hakkasid koerad kooris kaasa laulma. Super vahva - ei ole sellist asja oma silmaga lihtsalt varem nainud. Veel enne bussi saabumist saime tutvuda peretutre Susaniga, kes just koolist koju oli joudnud. Ning vaga toreda mulje jattis naisrekkajuht, kes ananasse tais maksibine rekkal kinnitamas oli. Eriskoomiline oli naha rekka nime (eks tavaliselt on igal rekkal oma nimi). Selle naisjuhi lapsed olid ristinud rekka kui "Mother Trucker" (emarekkajuht). Farmist lahkusime tais jarjekordseid positiivseid ja kustumatuid elamusi ning teadmises, et jargmisel neljal paeval tood ei toimu. Kull on too jargmisteks nadalateks garanteeritud noppimises. Ja loodetavasti oma kuus paeva nadalas. Farmist lahkudes lehvitasime vastamisi nii perenaisele, peretutrele kui rekkajuhile. Vendti farm - ma armastan Teid!

Viimased paevad Oscariga!

11.02.12 Tundub, et minu eelmise paeva aktiivsusest oli kasu. Saingi 9-ks tunniks tood McCrea farmis. Too seisnes kilekatete kohendamises. Kiled moeldud maasikatele, mis peaksid olema istutatud martsis. Lahtiste katete aartele tuli kuhveldada pinnast, et need suletuna pusiks.
12.-13.02.12 12.02 jarjekordsed soliidsed 8 h. Oscari farmis.
Eelinfo kohaselt plaanis osa hosteli rahvast grilliohtut kohalikus pargis. Kuigi oli raske paev, siis andis see teadmine portsu energiat, et jalad alla votta ja parki suunduda. Nautisime ohtut taiel rinnal. Lopetasime ohtu jalkat tagudes. Tegime mangu kahe tiimi vahel - iirlased koos inglastega ja vastas ulejaanud Euroopa, s.t sakslased ja mina.
13.02.12 Jallegi tool Oscariga. Juhtus selline imetabane asi, et mu jalad olid parast tund aega pehmed ja ei kuuletunud kehale. Sattusin olukorda, kus mind pidi aidatama (inglane Ben aitas), et traktori tempos pusida. Palavus ja kohati sugavad kanalid-kraavid pollul tegid olukorra vaid hullemaks. Oleks see siis ainult nii. Oscar naitas jallegi oma negatiivset palet. Tema arvates jatsime endiselt liiga palju ananasse selja taha. Ja suudistas veel Beni, et niisama pollu peal ringi vahib. Beni, kes niigi mind aitamas oli! Uhel hetkel polnud mul mitte ainult fuusiline koormus, vaid vaimne takkapihta. Oscar aina torises, et mille eest meile uldse palka maksab. Motlesin toesti, et ega tingimused vorreldes armeeteenistusega paljus ei erine. Voi siis mote, et teeme orjatood selle vahega, et me saame ikkagi makstud. Ohtul worklisti kiigates tabas mind suur ullatus - minu, Beni ja itaallase Daniele nimi oli maha tommatud. Pohjuseid voib juba arvata. Oscar oli mind valja puksinud seetottu, et mul uhe paeva jagu jaksu polnud, itaallase seeparast, et liiga aeglane oli ja ananasse maha jattis ning Beni seeparast, et oli Oscarile vastu vaielnud. Aga hea mulle - sain pea et orjatingimustest tulema!

St George-i uputus ja kapsarullid

08.02.12 Toole  minek varahommikul algas suure ullatusega just seetottu, mis raadio uudistest kuulda oli. St George-is, kus viibisin novembris-detsembris ja selle aasta alguseski, on Balonne-i jogi ule kallaste ja veetase niivord korge, et osa inimestest evakueeritud eemalolevasse Dalbysse ning ju siis oli veetous nii akiline, et pohiline et inimesed paastetud saaks, sest koduloomade paastmisega tegeleti veel paevi hiljemgi. Nuudseks veetase muidugi alanenud ja inimesed tagasi kodudes.
Toopaev ise oli luhike, vaid 3,5 h. Utlesime isegi farmi perenaisele, et miks ei oleks voinud olla paevad vahetuses. Et 3,5 h. 7. veebr selle hullu ohuniiskusega ja 7 h. 8. veebruaril. Paraku oli traktor esmaspaeval katki ja seeparast nii lakski. Ohtu see-eest rohkem puhkamiseks ja hosteli inimestega suhtlemiseks.
09.02.12 Vaba paev. Olin hommikust soonud ja valmistusin vaikseks shoppamiseks, kui kone mobiilile tuli. Administraator palus mul alla korrusele tulla. Pidi kulalisi olema. Laksin adminnlaua juurde ning kaks eesti noormeest olid mind ootamas. Nad olid Bundabergi hostelites ringkaigul, et kahele eesti neiule mingi tooots leida. Ja eks siis adminnilt teada saidki, et uks eestlane (mina siis) seal pesitsen. Parisid olude kohta ja saime muidu raakida. Nad ise muidu farmitoo peal olnud, kuid vilja korjamisega tegelenud polegi. Teadsid teiste eestlaste kontakte. Tegime kiirkaigu ligiduses paiknevasse Dive hostelisse, kus kaks eesti piigat paikneb. Kohtusin uhega neist (Eneli). Uldse kokku pidi eestlasi Bundabergis vahemalt 9 olema. Paev loppes Christiani valmistatud Pasta Carbonaraga.
10.02.12 Uritasin toole saada. Teadsin, et enne puhapaeva ei ole mingit tood graafiku jargselt. Teenistust aga vaja ning seega vedasin end voodist varakult ules. Paraku puudujaid polnud ning ka uks uus farm utles viimasel momendil ara. Laksin tagasi voodisse.
Paev vaba, seega voimalus teostada oma kauaaegne idee - valmistada kapsarullid. Ostlesime ja kokkasime koos Christianiga. Ka Saksamaal on kapsarullid vaga populaarsed ja Christiani isa pidi mihkel selle peale olema. Tuli valja ulimalt hea ja nautisime ohtusooki neljakesi. Reede ohtu puhul pidu.

Kurnavaim paev Austraalias

07.02.12 Eks paikesepoletus ikka tunda andis, seda ka jargmisel paeval pollul tootades. Ananassitaime teravad tipud tundusid eriti valusad, kui vastu paikesest rusutud keha surusid. Parast esimest pooltundi tootamist olime hammelduses. Selle aja jooksul ja varahommikusel ajal olid kehad juba higist niretamas. Mis toimub? Tekkis kusimus. Ja oli muidugi paha eelaimdus, mis osutus hiljem toeks. Tol paeval ei olnud mitte vaid palav, vaid oli vaieldamatult uks korgema ohuniiskusprotsendiga paevi uldse. Kas kujutate ette nt. +32 kraadi, paikseline, ohuniiskus 80% ja peaaegu tuulevaikus. Olime kui saunas. Voin kinnitada, et see paev jaab mulle kauaks kauaks meelde kui ellujaamispaev. Ka mu tookaaslastel oli erakordselt raske. Ja arvan, et mu olukorda raskendas ka eelmisel paeval saadud paikesepoletus, mis vedelikupuudust veelgi suvendas. Nagu eelnevalt veidi tootingimusi juba kirjeldanud olen, siis otsest varjualust selles farmis ei leidu. Koiksee aeg (k.a pausid) tuleb veeta pollul. 7. veebr enne lounapausi oli mul niivord raske olla, et kui lounat poleks tulnud, oleks ma ise too katkestanud ja votnud sundpuhkuse, vastasel juhul oleks ehk kokkugi kukkunud. Lounapausi ajal pressisin end traktori taga oleva treileri platvormi alla. Vaga kitsad olud, kuid parim lahendus, et termiidis paikneva paikese eest veidi enam kaitset saada. Onneks hakkas tukimaad parem ja toopaeva sai kl 15.20 paiku ikkagi ara lopetada. Siiski oli raske, ja voisin nt. Christiani kohta oelda, et tema oli nagu poolsurnu. Nii kui bussi pollult joudsime, jai kurnatusest magama ja kui tagasi hosteli joudsime, jai ta parast dushi magama. Uhesonaga magas sisuliselt kogu vaba aja kuni jargmise toopaevani.
Kahjuks jai Christian ilma vorratult heast toakaaslase Roberti poolt valmistatud paprika-magusa kartuli salatist, mida siis ohtul nautisime.

Bodysurfing Bargaras

06.02.12 Joudsime kl 6.30 pollule, kui siis parast ligi tunniajast ootamist selgus, et tootada polegi voimalik. Traktori starteri mootor oli katki, niisiis tagasi linna. Hommikul selge taevas, vaid uksikud pilved. Koik viitas ideaalsele rannailmale. Juba pollul olles selgus majas - RANDA! Esimene plaan Elliott Heads. Bundabergi umbruses mitmed rannad, kuid Elliott Headsis pole veel kainud. Pakkisime sakslase Christianiga ruttu asjad, kuid jaime siiski plaanitud bussist maha. Onneks mitte palju aega hiljem laks buss juba tuttavasse Bargarasse. Laksimegi sinna. Monus oli peesitada. Vaheldumisi rannal lesimisega saime kolm korda ookeani nautida. Tegime Christianiga bodysurfingut. lasime endid lainetest kanda. Just viimane laine oli eriti uhke, mis triivis oma 20 m. tagasi ranniku suunas. Enda onnetuseks ei marganud ma aga seda, kui voimsalt paike mind praadinud oli. Enne esimest vette minekut olin ikkagi veidi hooletu ja ei pannud piisavalt paikesekreemi rinnale ja jalgadele. Arvestades seda, et oma 5 h. rannas veetsime ja koige intensiivsemal ajal, siis oligi tulemus kaes. Olin punane kui krabi paeva lopuks. Tohterdasin end poletikuvastase kreemiga paaril korral ohtul.
Bargarast haarasime hostelisse kaasa megaodavad (3 AUD kg) marineeritud kanatiivad kahe kilo jagu, mis siis ohtul neljakesi ohtra salatiga sisse manustasime.

Taaskord uus ananassifarm

02.02.12 Vagagi pikk paev ananassifarmis. Too algas kl 6 ja loppes nii 16.45. Tarbisin vett vahemalt 6 l. Too endiselt ananasside poomile panek, kuid vahepeal ka pealsete loikumine. Ohtul worklisti kiigates oli mulle farmeri poolt pandud vaba paev. Olin isegi roomus selle ule! Saan paeva taielikult endale puhendada.
03.02.12 Vaba paev. Korralikult puhkasin valja. Kaisin internetis. Paeval sain teada, et sotlane Stewart lahkub ning veel uhte ananassifarmi vajatakse kedagi uut. Andsin Belindale marku, et olen huvitatud. Ja ohtul worklisti kiigates olin niivord rahul. Laupaeval too Oscari nimelises farmis. Enne uut paeva toimus Stewarti lahkumispidu.
04.02.12 Pidu laks pikaks. Kokkuvottes sain vaid mingi 2,5 h. magada, kui siis minek Oscari farmi oli. Toopaevad algavad kl. 6.30 paiku. Farmi omanik itaallane, juba 83- aastane Bonnaventura Ciprian. Esimesel paeval tabas mind paras negatiivne ullatus, et tooliste-bakkpakkerite jaoks pole loodud haid puhke- ja toiduvalmistusvoimalusi. Ja ei mingit varjualust. Kui on pausid, siis toimuvad need pollul. Paljude arvates uks hullemaid farme. Kuid esialgu tundub, et teenistus saab olema stabiilne. Nadalavahetusel korralikud 7- ja 8-tunnised toopaevad.

Erinevad peremudelid;magusad kartulid

01.02.12 Veebruar algas halva ullatusega. Varahommikul nagu alati, kella 5.30 paiku, kui buss farmi joudis, oli lounatamise maja uks lukus ning perenaine uksnes lausus, et tood ei ole ega arvatavasti tulegi enam. Olime jahmunud. Selline akiline arautlemine mojub ikka kulma dushina. Kuid nii nagu juba paljud eelnevalt farmer David Smithi elust midagi teadsid, siis kais uks suur kaklus isa ning tema naise ja poja vahel. Kaklus ja voimuvoitlus. David ise on tasane ja vaoshoitud, kuid tundub, et naine ja poeg eriti suure egoga. Ja kedagi justkui ei huvita ka koristamata saak enam, mida hinnanguliselt 300 tuh. AUD ringis veel maas on. Hetkeliselt laheks maa muuki ning vara jagamisele. Lahutusest pole paasu. On suur perekondlik draama, millest pea iga bundaberglane teadlik on.
Onneks ei jaanud toopaev seeparast veel olemata. Juba hostelisse tagasi soites bussis tuli jargmine pakkumine. Kella 7.15-ks valmis olla ning siis minek Tuckeri farmi magusaid kartuleid (sweet potatoes) noppima. Too ei kestnud kaua, nii 3-4 h. Aga oli aru saada, et vorreldes Smithidega saavad Tuckerid omavahel ulimalt hasti labi. Vaga kokkuhoidev perekond. Seda oli naha nii pollul kui toovalisel ajal. Luhikese pausi ajal naitasid pilte, kus perega kaidud ja eriti kalastatud. Kalandus on nende suur hobi.
Heitsime koos pilgu internetti, et viia end kurssi matkamisvoimalustega Fraser Islandil. See saar ei jaa Bundabergist enam sugugi kaugele. Ehk mingi pool tundi sadamasse, kust siis saarele paaseb. Pidi olema vaga kaunite vaadetega saar. Kusjuures maailma suurim vaid liivast koosnev saar. Tuuled on mandrilt liiva ookeani kandnud ning nii see saar tekkinud ongi. Hea koht, kus neljaveolisega rannata, kuid ideaalne jalgsi ja telgiga matkamiseks. Oleme Rickyga selle saare kulastuse oma plaanidesse votnud. Kuid ehk mitte lahimal ajal. Ootan ponevusega.
Tood Tuckeri farmis niisiis max 4 h. Tulime tagasi hostelisse ning arvestasin puhkeajaga, kui siis hosteli administraator Belinda teada andis, et kui vahemalt viis inimest kokku saadakse, on minek uhte teise ananassifarmi (Zwinenberg). Muidugi haarasin voimalusest ning olime justkui ohtune vahetus, too kella 16-st 20-ni. Too seisnes ananasside asetamises loikurpoomile.
Hostelisse tagasi joudsime ehk mingi 9 paiku ohtul. Nagin worklisti ning olin veidi pettunud, kuna jargmiseks paevaks oli mind pandud Zwinenbergi farmi. Lootsin tegelikult olla Tuckeri farmis. OK, vahemalt on too ja teenistus ning see peamine. Muud ohtul polnudki, kui vaadata, kust kiirsooki saab, dush ja magama, et kella 5.15-ks valmis olla. 
Mille poolest Tuckeri farmi veel suureparaseks kui mitte parimaks farmiks loetakse, on see, et suhtumine tootajatesse on lihtsalt super. Nagu kuulda on olnud, siis parast toopaeva loppu on viidud tootajaid oma transpordiga randa ning tehtud valja joogid, mida keegi siis parasjagu juua soovib.

Kohtumine eesti neiuga

30.01.12 Nadalavahetus vaba. Sai pikalt valja puhatud. Oli pilvisem ja mitte just parim ilm randamiseks. Rohkem sisemine tegevus. Jalgisin Austraalia lahtiste finaale. Loomulikult sai nahtud ajalooline meeste finaal Djokovici ja Nadali vahel. Unetunde jai seetottu napiks. Pidin juba hommikul kella 4.45-ks valmis olema, et toole minna. Ohtul parast tood ja raamatukogu siirdusin Bundabergi Plaza IGA kaubanduskeskusse, kui siis paari inimest annetuste laua taga istumas nagin. Motlesin lihtsalt mooduda ja IGA supermarketisse minna, kui tutarlaps lauas konetas mind ja miski mu sees sundis minema laua juurde. Inglisekeelne kusimus mulle oli, et kust olen parit ning kui utlesin et Eestist, siis tuli eestikeelne kusimus vastu "Kuidas laheb?". Raakisin endast ja niipalju sain teada ka tema kohta, et tegelikult Bundabergis vaid tooga seoses ja nii 4-5 paeva. Neil selline liikuv too. Sel nadalal Bundabergis ja siis kuskil mujal. Kuid nende n.o baas ja pohiline elukoht asub Brisbane-ist lounas Surfers Paradise-is. Neiu on paar aastat elanud Uus-Meremaal, siis rannanud Kagu-Aasias ja nuud alles kolm nadalat viibinud Austraalias.
Kahjuks paar oli just toopaeva lopetamas ja oli kiire, seega palju lobiseda ei saanud.

Austraalia paev

26.01.12 Hommikupoole pilvisem, tuli vihmagi. Paeva peale laks taevas klaariks. Tegelikult on 26.01.12 rahvuslik puha siin - Austraalia paev. 1788.a saabus 1. briti laevastik Sydney alla ja seda siis tahistataksegi. Meie ruhmal, kes me ananassipollul olime, polnud aga midagi tahistada. Eks ikka too ennekoike. Kuigi tegelikult oli see paev ikkagi nagu ara neetud. Pohiliselt tehniliste probleemide tottu oli seisakuid vaga palju. Lihtsalt kui on puha, siis peaks see olema puhkamiseks. Polnud nagu saatuse poolt ette nahtud, et tood teha saaks. Pikema pausi ajal ei tegelenud me korjega, vaid puhastasime noorte ananasside poldu umbrohust. oli suurem niiskus ning enne lounat laks ka palavaks. Kaabu ja paikesekreem on ikka niivord olulised siinses kliimas!
Ohtul sai telekas jalgitud haaravat Nadali ja Federeri Austraalia lahtiste poolfinaali.
27.01.12 Kuna reede, siis tegemist palgapaevaga. Oli ette arvata, et hostelist farmi joudes ootavad meid ees palgalipikud. Paev algas aga shokiga, sest palgalipikute jargi oli mulle arvestatud terve paeva jagu tunde vahem. Onneks lubati olukord lahendada juba samal paeval ning palk ikka taies ulatuses valja maksta.
Ohtul oli tennises meeste teine poolfinaal Djokovici ja Murray vahel.

Traktoristi ameti peal

22.01.12 Sportlik vaba puhapaev. Hommikul jooksmas ning ostlemas ja suurema osa ulejaanud ajast tennist jalgides. Ohtul kohtumine Saksamaal sundinud horvaatia paritolu Austraalia kodakondse Tomici ja Federeri vahel. Jalgisin mangu koos kahe sakslasega samast toast hostelis. Uhel neist horvaatia juured. Loomulikult Federer sai kindla voidu.
23.01.12 Ananassi noppimine. Samuti aitasime kolleege pakkimisel ja ettevalmistamisel pakkimiseks (ananassipealsete loikumine). Enne lounat naitas farmer Smith uht oma leidu - abihoone ligidusest oli leidnud mitu paeva vana mao korjuse. Pikkust oma poolteist meetrit ja hallikat varvi. Taaskord tegu murkmaoga, kuid natuke suutum kui pruunselgmadu. Pidi halvama narvisusteemi ja muidugi mitte ravi korral surmav.
Ohtul laksime mulle teada baari tennist vaatama. Nagin poolenisti Sharapova - Lisicki kohtumist. Hewitti - Djokovici manguks olin lihtsalt liiga vasinud. Tulin tagasi hostelisse.
24.01.12 Meenuvad vanad head ajad saekaatri paevadest, kui siis tootades olin ohtul peale toopaeva nii vasinud, et ei suutnud telekas oma lemmiksaateidki vaadata. Sama nuud. Plaanisin vaid ehk pool tundi peale ohtusooki voodis lesida, kuid sellest sai ootamatult enam kui kaks tundi. Polnud enam motet pubisse tennist vaatama minna, vaid hoopis edasi puhata, kuni kell 3.45 aratuseni. Tean tulemust, et Nadal voitis Berdychit neljas setis.
25.01.12 Vagagi vihmane. Sadas terve paeva, oli juba ohtul sadama hakanud. Mina olin tol paeval see onnelik, keda traktoriga soitma valiti. Teised pidid higistama vihma kaes,  samal ajal mina sain varjulisemas kohas no. vagusid moota. Nii see on, suht igav, kuid rabelema ei pea midagi. Lihtsalt tuleb paari asja jalgida ja koik.

Soomlane samas toas

20.01.12 Jarjekordne palav paev pollul. Ligi 9 h. sai jarjest higistatud ananasse noppides. Neist paar-kolm tundi olid eriti kurnavad. Mulle sattus eriti palju ridu. Probleem selles, et pidime noppima koik keskmist voi suuremat mootu viljad olenemata valmidusastmest nende tundide jooksul (nn. strip picking). Ja tempo oli liiga metsik mulle. Andsin teada ulevaatajale, kes siis mind saastis ja pani paeva lopus toole vahematele ridadele. Nagu alati viimaste paevade jooksul siirdusin ohtul Club Hotel pubisse tennist jalgima. Austraaliat esindav Tomic mangis ukrainlase Dolgopoloviga. Joudsin vaadata kaks setti seisuni 2:2 kui uni murdma hakkas. Ei saa ju baarilaua taga magama jaada! Nii siirdusin tagasi hostelisse ja juba 9 ja 10 vahel magama. Uni oli niivord magus, et 12 h. magasin.
21.01.12 Vaba paev. Paar paeva tagasi saabus meie ruumi soomlane Pekka, kellega pitsat soomas kaisime. Ta mingi aeg standby listis olnud ning ei ole ette teada, et lootust tood meie hosteli kaudu saada oleks. Niisiis on ta uurinud muid voimalusi. Koguni kaks pakkumist. Uks farmis traktorist ning teine koht oleks ehitusel Brisbane-is. Ehitajana pidi olema 8 h. paevas ning 30 AUD tunnis. Firma omanik on soomlane, seega Pekkal tutvuste kaudu kergem sinna saada. Vahetasime numbrid, et kui neil peaks veel inimesi vaja olema, ja kui mul parasjagyu nadi olukord peaks olema, siis prooviks ka ehitajaametit. Eks selleks, et ehitusel tootada, oleks vaja saada vakge kaart. Ja selle saamiseks labida koolitus, mis 80 AUD pidi maksma. Hetkel aga jatkan loomulikult ananassiga.
Ohtupoole jallegi tuttavasse pubisse. Juba tervitati mind personali poolt kui ananassimees. Paar paeva tagasi olin uhele toredale baaritootajale ananassi ule andnud. Samal ohtul sai L-Austraalia mees Hewitt 3:1 voidu kanadalase ule. Rahvas rokkas.

Teine sunnipaev?

17.01.12 Liialt margade olude tottu vaba paev. Uni oli super ja hommikupoole oli taevas isegi paikest naha. Niisiis laksin hommikupoolikul hoopis jooksma. Tapselt ei teadnud, mis kell Kanepi mangib, kuid huvitav, et enam tahtsin end hoopis liigutada. Peale jooksu dush, kiire hommikusook ja siis ruttu ramssi, et end tulemustega kurssi viia. Kanepi mang oligi juba toimunud. Rootslanna vastu 6:2,6:4 voit. Paeva teises pooles onnestus naha hotelli baaris otse kahe austraallase mangu. Stosur jai ullatuslikult alla Cirsteale ning Hewitti mangu jalgimine jai pooleli seisul 2:1 setid, kuid neljandas setis 0:2 kaotusseis noore sakslase vastu. Lopuks Hewitt ikkagi voitis.
18.01.12 Taas toole. Hommikul vara oli pilvisem ja tuli uduvihma. Ning eelnevalt margade paevade pohjal oletasin, et olud on kullaltki marjad. Olin tol paeval vastavalt riides, s.t et paksem sark ning teksad vihmavastase kilepuksiga. Olud laksid paeva peale aga vaga palavaks, oli tohutu niiskus. Juba enne lounapausi oli nagu nagu krabil. Kuidagimoodi pidasin paeva vastu, kuid mones mottes olin ikkagi paikese ohver. Pidin ohtralt vett tarbima ja varjus olema peale too loppu, enne kui ennast taas liigutada sain. Paris karm. Lubasin endale, et jargmisel paeval kindlasti parem riietus oleks.
19.01.12 Sakslasest tookaaslane Luca, kes samuti meie hostelis elab, pidi kreepsu saama. Bussi (toolt koju) oodates nagi ta mu naol amblikku, mis kangesti surmava punaselg (redback) ambliku moodi on. Uhel hetkel tormas mu poole ja haaras kaabu jargi. Sain alles hetk hiljem aru, milles asi. Igatahes ta mainis, et oli punast varvust amblikul. Kui toesti vastab toele, et puutusin kokku surmava amblikuga, olen onnesargis sundinud!

Austraalia lahtised

15.01.12 Paev vaga vihmane. Hommikul oli mul kindel veendumus, et mingit tood ei toimugi. Lihtsalt nii on see praktiliselt koigi korjetoode puhul olnud. Olin juba puhkepaeva rutmis parast hommikusooki, kui siis ikkagi Rickylt teada sain, et too toimub. Tegelikult oli mul ikkagi hea meel. Saab teenida! Paev ise laks vaga korda. Paev kestis vaid kolm tundi, kuid see oli enam koolituse eest. Saime pohjaliku ulevaate ja palju parema ettekujutuse kupsetest ananassidest. Igatahes oli farmer David meiega vaga rahul. Too kvaliteet nagu oo ja paev vorreldes esimese paevaga.
Varajasel ohtul saabus hostelisse uus laadung erinevaid saiasid - saiakesi, sh. magusad ning juustusaiakesed. Ei ole infot, kuidas see organiseeritud on, kuid igal puhapaeval toob uks eakam naisterahvas siia korralikus koguses saiu. Jagub koigile ja jaab veel ulegi.
16.01.12 Vihm jatkus. Ullatuslikult oli pandud toograafik tolleks paevaks. Ja toesti, laksimegi farmi. Motlesin veel, et kas toesti terve paeva tootamegi lausvihmas. Taevas ei tootanud head, koik oli uhtlane hall. Ootasime farmis tavaparaselt tund aega ja siis ka veel 20 min. ootamist otsa. Too algas kl 6.50. Joudsime mones mottes labi vettida, kui siis tuligi otsus tagasi koju minna. Nii et suht mottetult pidime vara arkama ja farmi minema. Tood jagus vaid 50 minutiks. Aga eks siis sai hakata motlema sellele, mis kanaleid pidi Austraalia lahtiseid tennisemeistrivoistluseid jalgida. Leidsingi lopuks hea koha, Club Hoteli baari. Kusimuse peale, kas seal tennist voimalik jalgida on, oldi valmis kohe kanalit vahetama. Nii lahe! Esimesel paeval hoidsin end tulemustega kursis rohkem neti teel, teles jalgisin vahe. Federer ja Nadal said kerged voidud katte. Teadsin, et Kanepi mangib jargmisel paeval.

Algus ananassiga ja Bargara

11. - 12.01.12 Olen tousnud eriti vara. Siin on hostelisiseselt kasutusel worklist, s.t koigil on voimalik paev varem teada saada, kas jargmisel paeval on too voi mitte. Kuna hosteli asukaid on palju, siis peavad paljud jaama ka ooteseisundisse (standby). Siiski, kui keegi peaks nt. sisse magama voi monel muul pohjusel puudub, on kellelgi standby nimekirjas olijatest voimalik asendajaks olla, kuid muidugi vaid juhul, kui ise varakult valmis olla. Nii olin ka mina kaks hommikut jarjest, kuid ei lainud onneks.
12. jaanuaril tuli administraatorilt aga roomusonum, et jargmisel hommikul kella 5-ks valmis oleksin ja saab teenistust ananassi korjes. Juhhuuuu, lopuks ometi midagigi!!!
13.01.12 Kl 4 aratus ja kl 5 hommikul soit linnast valja farmi. See on vaga hea, et transport toole on juba hosteli poolt korraldatud, samuti tagasi linna. Smithi nimeline farmer, vaga tore inimene tundub olema. Kuid muidugi tasub toos olla tahelepanelik. Seda ta tegi meile selgeks - tahtis pole niivord kvantiteet, vaid kvaliteet. Ananassi korje ei ole lihtsalt korjamine, vaid tuleb jooksvalt valja valida valminud viljad. Kupse ananassi koorikul on naha kollased tapikesed ja just eriti tuleb jalgida, et neid oleks vilja allosas. Vaga valida pole aega, sest traktor on pidevas liikumises. Meie ulesanne on asetada valminud viljad pikalt traktorist valja ulatuvale konveierliinile. Liinilt lahevad ananassid loikurisse ning sealt omakorda sorteerija katte. Esimese paeva valu seisnebki selles. et vahest on keeruline eristada, millised viljad votta ja millised jatta. Eriti veel kui farmeri ja brigadiri arvamused peaksid erinema. Ja eks alguses esimesed paevad tool on ikkagi suures osas kindluse saamine. Isegi kogenud silmal on vahest keeruline teha oigeim valik. Siiski voib esimese paevaga ananassipollul rahule jaada. Tootunnid jaid kella 6.30 ja 14 vahele, enne kella 15 olime tagasi linnas.
14.01.12 Vaba paev. Sai korralikult valja puhata ning otsustasime minna linnast valja Bargarasse, kus monus rand asub nii u. 20 min. bussisoidu kaugusel. Esimest korda siis paris Vaikse ookeani aares. Ilm ei olnud nii paikseline kui siin muidu pikalt olnud, temperatuur tavaparasest veidi madalam, kuid mulle isegi meeldis, et vahelduseks oli isegi nagu tavaline Eesti suvi. Minnes Bargarasse, sattus meiega uhte bussi kena itaalia tutarlaps Julia. Julia parit Milanost ja opib arhitektuuri. Veetsime koos rannas aega. Paar tundi sai ookeani suuri laineid nautida ja soojal rannaliival lesida. Monus!!!

Saabumine Bundabergi

07.-08.01.12 Arkasin varem, et lopetada pakkimine ja teha veel viimased kaigud St George-is, enne kui buss kl 10.30 Brisbane-i suunal valjub. Ehk tulen siia veel millalgi tagasi, kuid on siiski piisavalt teisi kohti, mida Austraalias avastada. Bussisoit koigepealt Toowoombasse, seal veidi ule tunni peatust ning siis teretas taas Brisbane. 07.01 ohtul motlesin uhele sundmusele Brisbane-is. Ei teadnud tapselt, mis kell ja kus, aga Kaia Kanepi Brisbane-i turniiri finaalis. Helistasin veel teel Brisbane-i laanekaldal Perthi kandis olevale sobrale ja selgus, et mang paraku peatselt algamas. Naiivne lootus oli mul mangu vaatama minna, kuid juba eelneval ohtul olid piletid tegelikult valja muudud. Igatahes kui Brisbane-i kohale joudsime, votsin istet Brisbane-i transpordikeskuse tasulises internetipunktis ja asusin mangu jalgima. Kanepi oli just esimese seti voitnud 6:1! Kahjuks polnud voimalik heli videole juurde saada, kuid teine sett ja Kanepi voidujuubeldus sai nahtud. Fantastiline voit veel enne Austraalia lahtiseid, seega on mida oodata.
07.01 ohtul tegime Rickyga monusa jalutuskaigu mooda sildu Brisbane-i joe kohal. Oli imeilus.
08.01 kl 7 aratus ja asusime Cloud nr 9 nimelisest hostelist teele. Kell 9 valjus rong Cairns-i suunal peatusega Bundabergis. Suht vasitav soit. Kl 15.40 joudsime Bundabergi raudteejaama. Oli vaga palav. Igatahes piisab vahesest liikumisest, et nahk marjaks laheks.
Bundaberg siis oma 55 tuhande elanikuga idakalda ligiduses. Oma 15-20 min. autosoidu kaugusel asub Vaikne ookean, tapsemini Korallimeri. Selle Parnu suuruse linna umbruses kasvatatakse eriti palju suhkruroogu, samuti on linn tuntud tomatikorje poolest, pluss veel tohutult muid vilju, mida siis bakkpakkerid korjama tulevad. Eriti tuntud on Bundaberg aga oma tumeda rummi poolest. Voiks oelda, et Bundaberg on Austraalia suhkru ja rummi pealinn.
Laias laastus Bundabergist saab ookeanis alguse omamoodi maailmaime - The Great Barrier Reef. See on siis korallisusteem, uks seitsmest looduslikust maailmaimest. Selle pikkus on u. 2 300 km Bundabergist lounas kuni pohja Paapua Uus-Gineani valja. Laius tsirka 80 km. Ainukesena maakeral elusorganismide hulgas on seda susteemi voimalik naha kosmosest.
Saabunud Bundabergi, maandusime esimesse saadaolevasse hostelisse. Federal Backpackers onneks kohe raudteejaama ligiduses, seega kompida polnud palju vaja. Asukoht hea veel selle poolest, et koik elamiseks vajalik jaab ligidusse, sh. kaubanduskeskused ja raamatukogu, kus voimalik tasuta internetti paaseda. Hind ei ole just eriti soodne - 155 AUD nadala eest, seega isegi kallim kui Melbourne-is. Igatahes oeldi kohe alguses, et paraku suur hooaeg just labi saanud ning hetkel tooga suurem paus. Polnud just parim algus Bundabergis, eriti just arvestades seda, et siin just pidi tood olema ja nadalakese olin planeerinud teenida, enne kui Melbourne-i naasen. Seega mis parata - pidime jaama paikseks, sest rahadega kitsas ja kuskile mujale rannata ei anna. Tuleb vaid loota, et kiiremas korras mingi tooots ikka katte tuleb. Eks hakkas mind kummitama ka mote, et on voimalus mitte naha Austraalia lahtiseid. Ebaonn igati jalitamas, pealekauba ei saa uhendust oma endise St George-i tooandjaga, kes veel 160 AUD ule peaks kandma, kuid pole seda ikkagi teinud. Kuulsin Rickylt, et mone teise inimesega ka sama lugu. Uhele korealasele pole Matt koguni 440 AUD maksnud. Matt voib ikka molakas ka olla ning ei tahagi lopurahasid ule kanda. Kuid koigele ebaonnele vaatamata ei saa lasta tujul langeda. Et tuhja passimist poleks ja tervis jonksus pusiks, olen kainud vahest ikka jooksmas. Siin Bundabergis joe aares on aarmiselt tore miniloomaaed, mis moeldud lastele ja kui soovi on, siis voib loomi-linde ka ise soota. Jooksurada on sealt mooda kulgenud. Ja muidu vabad paevad, siis muud polegi, kui vaike trenn, poeskaimised, netis olemine. Sook ja niisama linna peal ringi jolkumine.

Ebaselge aasta algus

01.-02.01.12 Rahulikud paevad, rohkem valjapuhkamiseks. 2. jaanuar oli Ricky sunnipaev.
03.01.12 Tootamine puuvillapollul. Umbrohi tuli valja koblada-kitkuda. Rahvast oli megapalju, oma 15 masinatait ikka. Too uheks paevaks, 8 tunni eest 120 AUD.
04.01.12 Arkasin varakult. Oli viinamarjaistandusse minek. Lootsin paeva seal tootada, kuid ei olnud uhtegi vaba trolli saadaval. Paaris tood ma ka teha ei soovinud, niisiis tulin linna tagasi. Tee aares vaatasime kanguruga pikalt teineteisele nakku :)
05.01.12 Hetkel tundub, et muud tood St George-is saadaval ei olegi enam, kui vaid viinamarja noppimist. Professionaalset viinamarja korjajat minust vast ei saa. Motlen seda, et teenistuse mottes pole see too minu jaoks. Seega uurisin erinevaid korjamisvoimalusi mujal. Tekkis mitu motet. On suur voimalus St George-ist lahkumiseks ja minna Brisbane-ist 360 km pohja poole Bundabergi tomateid korjama, kuid eks nais.
06.01.12 Sain enam infot voimaluste kohta jatkata tootamist puuvillapoldudel. Voimalus oleks, mis tahendaks puhendumusega tootamist 7 paeva nadalas ja 12 h. iga paev. Too hooaja lopuni, kuni 3 kuud. Too iseloom on ikkagi vee juhtimine kanalitest pollule. Vagagi marg too ja palavate paevadega voib olla upris kurnav. Olen siiski veendunud, et saaks sellise graafikuga hakkama. Hooaja loppedes saaks kogutud korralikuma summa. Kuid saadav raha ei kaalu ules minu pohilisemaid eesmarke Ozis viibides - naha Austraalia lahtiseid. Motlesin kull, et ehk annaks teha nii, et olen nadala puuvillapollul, siis nadalaks Melbourne-i tennist vaatama ja siis tagasi St George-i tulla, kuid sellega poldaks loomulikult rahul. Tahetakse tootajat kohe ning ilma mingi pausita. Otsustasin pakkumisest loobuda. Ehk moni teine kord. Alustasin pakkimist.

Vana-aasta ohtu

31.12.11 Vana-aasta ohtule sai rohkem moelda siis, kui olime puuvillapoldude vahelt kl 16.30 paiku tagasi hotelli joudnud. Farmer Ronny oli lubanud moned olled valja teha. Olin dushi all ara kainud ning siis oli Ronny ka kohal. Sai taaskord mekitud Queenslandi kaubamarki XXXX Cold. Parast palavat paeva pollul oli kulm olu toeliselt kuum kaup. Nii sai paar tundi puuvilla tuupidega koos istutud ning siis monus hakklihakaste kartuliga vana-aasta ohtu puhul, mida Rickyga jagasin. Peale ohtusooki otsustasin veidi puhata, jain magamagi ning arkasin kl 23.15 paiku. Sai veel sampuski ostetud enne aastavahetuse momenti. Suur oli mu ullatus, kui siis tapselt aastavahetuse hetkel kartsu-murtsu ei saanudki. S.t et ilutulestik eraisikute kaes uldse keelatud on. Mones mottes ajuvabad seadused siin Ozis. Palju aastaid tagasi olevat veel lubatud, kuid siis oli juhtunud hulga onnetusi ning valitsus pani eraisikutele veto peale. Sama absurdne on ikkagi ka see, et ostsin baarist sampusepudeli ning poolikuna jatsin pudeli baariruumi lauale. Seadus lubab baaris hoida vaid klaase, mitte aga pudeleid. Asi voidakse tolgendada seaduserikkumisena ning baari voidakse selle eest trahvida. Onneks vist midagi hullu ei tulene. Lihtsalt mulle seletati olukord ule.
Niisiis tavaparased aastavahetuse peod Austraalias, just eriti vaikestes kohtades, on ilutulestikuta, lubatud on vaid sarakuunlad. Rahvas tuleb lihtsalt hulgakesi baari kokku ja aastavahetuse momenti tahistatakse muusika, tantsu, joogi ja muidugi "Head uut aastat" sooviga.

Surmav pruunselgmadu

31.12.11 Niisiis puuvillapollul ei olmnud ettekujutust, millega voib tapsemalt tegu olla, Ronny mainis midagi vaid kuhveldamisest. Koha peal saime selge ulevaate. Pidime labidaga tagama vee paasu kanalitest puuvillavagude vahele, eemaldama liigse mulla vahetult vagude ees. Veidi ootamatult tekkis voimalus teha sama tood ka aasta viimasel paeval. Siis oli kuhveldamine nii puuvilla kui chicken pea pollul. Enne kui chicken pea pollul kuhveldama asusime, hoiatati surmavalt murgise mao eest, kes pollul pidavat elutsema. Seega kasti tootada koos ning silmad-korvad hasti lahti hoida. Varasemalt olla kolm toolist pruunselgmaoga (brownback snake) kokku puutunud, onneks mitte otseselt. Igatahes kohalikelgi tekitab ainuuksi mao nagemine ikka hirmujudinaid. Aarmiselt agressiivne madu pidi olema. Igatahes olime toopaeva lopetamas, kui siis Ian taiesti veendunud oli, et just pollu lopus uhes puhmastikus see roomaja paikneski. Koik vihjas maole ning ainuuksi vaatama minek ei tulnud kone allagi. Pole motet eluga riskida, sest selle mao murgile ei pidanud vastumurki veel olema.

Puuvill, chicken pea ja emud

27.-31.12.11 Paev varem oli mul suur kahtlus, kas puuvillapollule on voimalik saada voi mitte. Pigem oli mitmeid voimalusi ja kontakte saamaks toole viinamarjaistandustesse. Siiski avanes voimalus minna kl 4.30 varahommikul hotellis asuva austraallase Iani bussiga minna esimest korda puuvillapollule. Paev kestab kella 5-st hommikul kuni 13-ni. No tegelikult voin oelda,et 27-30.12 olime sellise kultuuri nagu chicken pea pollul. Vaga tapselt chicken pea otstarvet ei tea, kuid seda kultuuri kulvatakse puuvillapoldude ligi. Igatahes pidi chicken pea mitmesuguseid kahjureid eemale hoidma. Too seisnes puuvillataimede valjakoplamises chicken pea pollult.
Too ise konti ei murra. Tasu on tunnipohine, 18 AUD tund e.144 AUD paev. Nende kaheksa tunni paevatoo sisse mahub hulga puhkepause. Seega hoopis midagi muud vorreldes sibulatooga, kus tasustamine tukitoo alusel. Ja mulle sobib igati tunnitariifiga tootamine. Kui laheksin viinamarju korjama, seisaks ma ikkagi silmitsi tukitooga ning olen taiesti veendunud, et ehk isegi terve esimese nadala jooksul saaksin palju vaiksemat palka viinamarjakorjes vorreldes puuvillaga. 
Tootades chicken pea pollul ja uhtlasi korra ka pollult tagasiteel St George-i, siis oli voimalik esimest korda silmata Austraalia lennuvoimetuid linde - emusid. Kusjuures vagagi lahedalt, tundub et nad on teemuraga paris hasti harjunud.
30.12 sain esimese palga chicken pea pollul tootamisest. Palga umbrikus katte saanud, tegi boss Ronny koplajatele ja asjast huvitatuile ettepaneku minna kohe samal paeval puuvillapollule, loomulikult lisatasu eest. Hetk motlemist ning olin nous. Ei voi iial teada, millal iga lisadollar aarmiselt vajalik voib olla. Nii oligi tunnike vahet ja siis soit puuvillapollule.
Pollud St George-i umbruses on toesti voimsad, moodustades omaette kanalite susteemi, mis sektsioonideks jaguneb. Igat sektsiooni eraldab suur pump, mis siis kanalist vett vajadusel vasakule voi paremale jagab. Kanalitest voolab vesi ule valli labi plasttorude pollule vagude vahele. Omaniku Ronnyga tuli jutuks, et siinne puuvill on vaga hinnatud, olles parimaid maailmas.