27.-31.12.11 Paev varem oli mul suur kahtlus, kas puuvillapollule on voimalik saada voi mitte. Pigem oli mitmeid voimalusi ja kontakte saamaks toole viinamarjaistandustesse. Siiski avanes voimalus minna kl 4.30 varahommikul hotellis asuva austraallase Iani bussiga minna esimest korda puuvillapollule. Paev kestab kella 5-st hommikul kuni 13-ni. No tegelikult voin oelda,et 27-30.12 olime sellise kultuuri nagu chicken pea pollul. Vaga tapselt chicken pea otstarvet ei tea, kuid seda kultuuri kulvatakse puuvillapoldude ligi. Igatahes pidi chicken pea mitmesuguseid kahjureid eemale hoidma. Too seisnes puuvillataimede valjakoplamises chicken pea pollult.
Too ise konti ei murra. Tasu on tunnipohine, 18 AUD tund e.144 AUD paev. Nende kaheksa tunni paevatoo sisse mahub hulga puhkepause. Seega hoopis midagi muud vorreldes sibulatooga, kus tasustamine tukitoo alusel. Ja mulle sobib igati tunnitariifiga tootamine. Kui laheksin viinamarju korjama, seisaks ma ikkagi silmitsi tukitooga ning olen taiesti veendunud, et ehk isegi terve esimese nadala jooksul saaksin palju vaiksemat palka viinamarjakorjes vorreldes puuvillaga.
Tootades chicken pea pollul ja uhtlasi korra ka pollult tagasiteel St George-i, siis oli voimalik esimest korda silmata Austraalia lennuvoimetuid linde - emusid. Kusjuures vagagi lahedalt, tundub et nad on teemuraga paris hasti harjunud.
30.12 sain esimese palga chicken pea pollul tootamisest. Palga umbrikus katte saanud, tegi boss Ronny koplajatele ja asjast huvitatuile ettepaneku minna kohe samal paeval puuvillapollule, loomulikult lisatasu eest. Hetk motlemist ning olin nous. Ei voi iial teada, millal iga lisadollar aarmiselt vajalik voib olla. Nii oligi tunnike vahet ja siis soit puuvillapollule.
Pollud St George-i umbruses on toesti voimsad, moodustades omaette kanalite susteemi, mis sektsioonideks jaguneb. Igat sektsiooni eraldab suur pump, mis siis kanalist vett vajadusel vasakule voi paremale jagab. Kanalitest voolab vesi ule valli labi plasttorude pollule vagude vahele. Omaniku Ronnyga tuli jutuks, et siinne puuvill on vaga hinnatud, olles parimaid maailmas.
Too ise konti ei murra. Tasu on tunnipohine, 18 AUD tund e.144 AUD paev. Nende kaheksa tunni paevatoo sisse mahub hulga puhkepause. Seega hoopis midagi muud vorreldes sibulatooga, kus tasustamine tukitoo alusel. Ja mulle sobib igati tunnitariifiga tootamine. Kui laheksin viinamarju korjama, seisaks ma ikkagi silmitsi tukitooga ning olen taiesti veendunud, et ehk isegi terve esimese nadala jooksul saaksin palju vaiksemat palka viinamarjakorjes vorreldes puuvillaga.
Tootades chicken pea pollul ja uhtlasi korra ka pollult tagasiteel St George-i, siis oli voimalik esimest korda silmata Austraalia lennuvoimetuid linde - emusid. Kusjuures vagagi lahedalt, tundub et nad on teemuraga paris hasti harjunud.
30.12 sain esimese palga chicken pea pollul tootamisest. Palga umbrikus katte saanud, tegi boss Ronny koplajatele ja asjast huvitatuile ettepaneku minna kohe samal paeval puuvillapollule, loomulikult lisatasu eest. Hetk motlemist ning olin nous. Ei voi iial teada, millal iga lisadollar aarmiselt vajalik voib olla. Nii oligi tunnike vahet ja siis soit puuvillapollule.
Pollud St George-i umbruses on toesti voimsad, moodustades omaette kanalite susteemi, mis sektsioonideks jaguneb. Igat sektsiooni eraldab suur pump, mis siis kanalist vett vajadusel vasakule voi paremale jagab. Kanalitest voolab vesi ule valli labi plasttorude pollule vagude vahele. Omaniku Ronnyga tuli jutuks, et siinne puuvill on vaga hinnatud, olles parimaid maailmas.
No comments:
Post a Comment