Nahkhiirte koloonia;haigla kulastus

17.02.12 Vaba paev parast kuuepaevast tooperioodi. Oli tegelikult tore. Kaisin internetis ning ohtu poole tundsin suurt vajadust ennast veel liigutada. Laksin joe aarde, kus harjutusi tegin ning lihtsalt ohtupaikest nautisin. Olin kusjuures nahkhiirte pesitsuspaiga juures, kust veidi enne kella 19, siis kui paike juba loojunud, tuhanded kui mitte kumned tuhanded isendid lendu lahevad. Miks nad niimoodi asukohta vahetavad, pole veel paris selge. Sellist nahtust on voimalik naha vaid teatud perioodi aastas, mingi 30-40 paeva aasta jooksul. Ootasingi kuni tolle momendini ja laksin tagasi hostelisse.
18.02.12 Hommikupoolikul ramsis internetis ning paeval laksime Christianiga kohalikku haiglasse vaatama meie toakaaslast Robertit, kes oli saanud ambliku hammustuse. Onnestus sorme naha veel enne tema haiglasse minekut ning tema sorme olukord oli paris hull. Sormele oli haiglas isegi vaike loikus tehtud, et infektsiooni leevendada. Oma kaks tundi viibisime haiglas. Haiglast tagasi tulnud, siirdusime juba hulgakesi koos hostelist minu jaoks tuttavasse kohta piknikule ja nahkhiiri vaatama. Oma kumme inimest oli meid kokku. Tegin ulesvotte kaameraga puudel rippuvatest naljakatest olenditest. Oli paris pime, kui siis tagasi hostelisse joudsime. Hilja ohtul ja oosse valja siirdus osa rahvast (nii ka mina) Central klubisse peole.