17.03.12 Lahen kull vaga isiklikuks, kuid ei saa mainimata jatta, et vaga kurb paev minu jaoks. Eestis parima sobra matused, kuid eks siis plaanisin ka ise aja tosiselt maha votta. Loomulikult ei hoolinud ma siinsest pidupaevast, St. Patricku paevast. Enamus hostelis elasid selle paeva rutmis, mil suur tahelepanu iiri kommetel ja sumboolikal. Minu motteis loomulikult vaid parim sober.
Kella 9-ks ohtul plaanisin minna hostelist oue, et leida kena vaikne kohake, laita kuunal ja puhendada hilisohtu oma kallile sobrale. Samal ajal kl 13 Eestis matuste algus.
Otsustasin minna kohalikku parki, mis miniloomaaia laheduses paikneb. Oli vaga vihmane, seega vajasin kindlasti mingit varjualust. Voimalik esimene varjualune oli juba hoivatud, sealt kostus jutuvada. Liikusin edasi. Otsustasin minna vanasse tuttavasse grillipaika, kus hostelikaaslanna Lynni sunnipaevgi peetud sai. Algul ei nainud kedagi. Motlesin veel, et vaga tore, siia ma jaan. Siiski silmasin uht naisterahvast porandalt end sirgu ajamas. Ta nagi mind ning paris arritunud toonil, kes olen. Seletasin olukorda ja ka seda, et olen vooramaallane. Just see fakt ajas naisterahva vist eriti vihale, hakkas raakima sellest, et ma pole sinna kutsutud ja otsigu ma muu koht, kus olla. Uritasin jaada rahulikuks ja vabandasin, et teadmatult kellegi rahu olen rikkunud. Lootsin, et naine leebub, kui raagin samal ajal Eestis toimuvatest matustest, ja ainus asi, mida teha tahtsin, oli malestada oma parimat sopra. Minu jutt oli aga mottetu ja 40-50tes aborigeeni naine laks vaid jarjest vihasemaks ja kaskis mul uttu tommata. Lopuks ilmus valja naise kaaslane, temast noorem nobu, kes vottis samuti sisse rundava hoiaku. Tahtsin olla rahumeelne, kuid siis hakkasid nad mind minema toukama. Olin aaretult pettunud. Eks nad muudkui ajasid oma joru, et see maa kuulub tegelikult neile ja valged vardjad on nende anastajad. Soimasid ka mind valgeks vardjaks.
Olin juba kondinud veidi maad eemale, kuid nende ulbitsev toon loi ka mulle lopuks kopa ette. Hoikasin neile, et nad pole midagi vaart. No see oli juba neile nagu punane ratik harjale. Nad tulid mulle jargi ning sain mehelt kolaka, nii et muhk peas. Siis oli mulle koik selge. Ei tasu tervise ja materiaalse varaga (mul oli ka videokaamera kotis) riskida ning pistsin jooksu. Nad mingi maa isegi jalitasid mind. Otsustasin poorduda politseisse, sest osutusin mones mottes ikkagi runnaku ohvriks. Naine, kes mind vastu vottis, osutus vaga asjalikuks ning nii nagu selgus, politsei toesti tegeles asjaga. Politseijaoskonnast tagasi tulles otsustasin liikuda mooda sama pargi aares asuvat tanavat. Nagin patrullautot ja lampidega politseinikke just selles samas grillikohas. Toesti hea meel on Ozi politsei ule!
Tahtsin siiski leida varjualuse, kus oma sopra malestada. Siis meenus esimene varjualune, mida algul valtisin. Rahvas oli veel endiselt seal. Need olid kolm prantsuse bakkpakkerit (kaks noormeest ja neid) naaberhostelist. Nad olid lahkesti nous, et ma seal istun. Avaldasid kaastunnet ja kuunlavalgel malestasime koos. Tundsin toesti nende tuge. Lopuks ei olnudki jututeemad enam niivord kurvad. Suureks nukrutsemiseks mahti polnudki ja teemad triivisid sellelegi, et nende hostelis voimalik lauatennist mangida. Sain nende kontaktandmed ja kui voimalus avaneb ja kui lastakse, siis hakkan nende hosteli kulastama.
Huhhh! Oli see vast paev :):(
Kella 9-ks ohtul plaanisin minna hostelist oue, et leida kena vaikne kohake, laita kuunal ja puhendada hilisohtu oma kallile sobrale. Samal ajal kl 13 Eestis matuste algus.
Otsustasin minna kohalikku parki, mis miniloomaaia laheduses paikneb. Oli vaga vihmane, seega vajasin kindlasti mingit varjualust. Voimalik esimene varjualune oli juba hoivatud, sealt kostus jutuvada. Liikusin edasi. Otsustasin minna vanasse tuttavasse grillipaika, kus hostelikaaslanna Lynni sunnipaevgi peetud sai. Algul ei nainud kedagi. Motlesin veel, et vaga tore, siia ma jaan. Siiski silmasin uht naisterahvast porandalt end sirgu ajamas. Ta nagi mind ning paris arritunud toonil, kes olen. Seletasin olukorda ja ka seda, et olen vooramaallane. Just see fakt ajas naisterahva vist eriti vihale, hakkas raakima sellest, et ma pole sinna kutsutud ja otsigu ma muu koht, kus olla. Uritasin jaada rahulikuks ja vabandasin, et teadmatult kellegi rahu olen rikkunud. Lootsin, et naine leebub, kui raagin samal ajal Eestis toimuvatest matustest, ja ainus asi, mida teha tahtsin, oli malestada oma parimat sopra. Minu jutt oli aga mottetu ja 40-50tes aborigeeni naine laks vaid jarjest vihasemaks ja kaskis mul uttu tommata. Lopuks ilmus valja naise kaaslane, temast noorem nobu, kes vottis samuti sisse rundava hoiaku. Tahtsin olla rahumeelne, kuid siis hakkasid nad mind minema toukama. Olin aaretult pettunud. Eks nad muudkui ajasid oma joru, et see maa kuulub tegelikult neile ja valged vardjad on nende anastajad. Soimasid ka mind valgeks vardjaks.
Olin juba kondinud veidi maad eemale, kuid nende ulbitsev toon loi ka mulle lopuks kopa ette. Hoikasin neile, et nad pole midagi vaart. No see oli juba neile nagu punane ratik harjale. Nad tulid mulle jargi ning sain mehelt kolaka, nii et muhk peas. Siis oli mulle koik selge. Ei tasu tervise ja materiaalse varaga (mul oli ka videokaamera kotis) riskida ning pistsin jooksu. Nad mingi maa isegi jalitasid mind. Otsustasin poorduda politseisse, sest osutusin mones mottes ikkagi runnaku ohvriks. Naine, kes mind vastu vottis, osutus vaga asjalikuks ning nii nagu selgus, politsei toesti tegeles asjaga. Politseijaoskonnast tagasi tulles otsustasin liikuda mooda sama pargi aares asuvat tanavat. Nagin patrullautot ja lampidega politseinikke just selles samas grillikohas. Toesti hea meel on Ozi politsei ule!
Tahtsin siiski leida varjualuse, kus oma sopra malestada. Siis meenus esimene varjualune, mida algul valtisin. Rahvas oli veel endiselt seal. Need olid kolm prantsuse bakkpakkerit (kaks noormeest ja neid) naaberhostelist. Nad olid lahkesti nous, et ma seal istun. Avaldasid kaastunnet ja kuunlavalgel malestasime koos. Tundsin toesti nende tuge. Lopuks ei olnudki jututeemad enam niivord kurvad. Suureks nukrutsemiseks mahti polnudki ja teemad triivisid sellelegi, et nende hostelis voimalik lauatennist mangida. Sain nende kontaktandmed ja kui voimalus avaneb ja kui lastakse, siis hakkan nende hosteli kulastama.
Huhhh! Oli see vast paev :):(
No comments:
Post a Comment