09.03.12 Tousin juba kl 3.30 paiku. Kuna pizza eelmisel paeval jai ostmata, pidin mingit muud sooki toole kaasa panema. Buss valjus hostelist kl 4.30. Farmis kohal kl 5.15. Inimesed seal alles magasid veel. Lootsime siis ehk kl 6 tooga alata, kuid imelikul kombel algas too alles 6.30. Ule tunni aja pidime lihtsalt niisama passima :(
Muidu terve paev pollu koristamine nagu eelmiselgi paevalgi, kuid paeva toi suurt elevust madu, keda Luke puu otsas silmas. Rohkesti pruunikat varvust ja paras pirakas, pikkust veidi vahem kui 1,5m. Luke tahtis mao tappa, nagu ta utles, siis maod talle ei meeldi. Ta paar korda juba varasemalt maohammustuse saanud. Uritas tabada pahe, kuid ei onnestunud ja madu potsatas puu otsast alla. Algul oli tunne, et maol onnestus paaseda, kuid siis silmas Salvatore madu ja nupeldas. Madu vottis kaitsva positsiooni sisse ja soostis Salvatore suunaski. Kuigi teadsime, et madu murgine pole, oli arevust kui palju. Mitu hoopi puunotiga kirja saanud, andis madu alla. Mao surmaga asi ei loppenud. Niisama teda vedelema ei jatnud. Kui nii kaugele tegevusega juba joudnud, tekkis kange tahtmine delikatessrooga valmistada. Pikka motlemist polnud. Onneks oli Luke-il hea matseete votta, millega edukalt maol naha maha votta. Mina ja Salvatore hoidsime veel surmajargsetes refleksides olevat madu. Oli ekstreemne vaatepilt, et kuigi pea oli maha nulitud, kuundis peapoolne osa maani ja mingid lihased haarasid veel maas vedelevast noast ja tostsid selle ules. Paris hull! Kui nahk piisavalt avatud, siis sisikond esiteks valja ja siis kuuned lihale taha. Kui juba vedama sai, tuli liha uhe korraga rebides naha kuljest lahti. Pakkisime liha kilesse ning panime kulmikusse. Salvatore nulgis naha voimalikult puhtaks ning pistis veega taidetud pudelisse, lootes edaspidi selle monele eksperdile anda, kes siis nahast voo valmistaks. Voo viiks juba kodumaale Itaaliasse.
Tervelt tund aega kais tants umber mao keset toopaeva. See ei olnud siiski ainuke madu tol paeval, keda objektil silmasime. Pollul oli kuningpruunmadu (king brown snake), kelle murk surmav. Luke korjas mao tokiga ules ning viskas lokkesse.
Tagasi hostelis alles veidi enne kl 17. Loogastusin ja laksin varajasel ohtul tunniks ajaks magamagi. Teadsin Salvatore plaane teha maoeine jargmisel paeval, kuid mulle teadmata oli ta juba oma sopradele kokanud. Olin tunnisest uinakust just toibunud, kui Salvatore vabandades toa uksest sisse sadas ja teatas, et madu juba soodud, kuid mina varem meelde talle ei tulnud. Onneks oli paar tukki ikka veel alles. Uhhhhh!!! Laks onneks.
Arvatavasti surmaeelsest stressist tingituna oli liha kull vintskem, kuid siiski oli oivaline kogemus esimest korda elus maoliha suua. Oli nagu kana- ja kalaliha vahepealne. Liha ise praetud olis ja sibulas, maitsestatud soola ja pipraga.
Muidu terve paev pollu koristamine nagu eelmiselgi paevalgi, kuid paeva toi suurt elevust madu, keda Luke puu otsas silmas. Rohkesti pruunikat varvust ja paras pirakas, pikkust veidi vahem kui 1,5m. Luke tahtis mao tappa, nagu ta utles, siis maod talle ei meeldi. Ta paar korda juba varasemalt maohammustuse saanud. Uritas tabada pahe, kuid ei onnestunud ja madu potsatas puu otsast alla. Algul oli tunne, et maol onnestus paaseda, kuid siis silmas Salvatore madu ja nupeldas. Madu vottis kaitsva positsiooni sisse ja soostis Salvatore suunaski. Kuigi teadsime, et madu murgine pole, oli arevust kui palju. Mitu hoopi puunotiga kirja saanud, andis madu alla. Mao surmaga asi ei loppenud. Niisama teda vedelema ei jatnud. Kui nii kaugele tegevusega juba joudnud, tekkis kange tahtmine delikatessrooga valmistada. Pikka motlemist polnud. Onneks oli Luke-il hea matseete votta, millega edukalt maol naha maha votta. Mina ja Salvatore hoidsime veel surmajargsetes refleksides olevat madu. Oli ekstreemne vaatepilt, et kuigi pea oli maha nulitud, kuundis peapoolne osa maani ja mingid lihased haarasid veel maas vedelevast noast ja tostsid selle ules. Paris hull! Kui nahk piisavalt avatud, siis sisikond esiteks valja ja siis kuuned lihale taha. Kui juba vedama sai, tuli liha uhe korraga rebides naha kuljest lahti. Pakkisime liha kilesse ning panime kulmikusse. Salvatore nulgis naha voimalikult puhtaks ning pistis veega taidetud pudelisse, lootes edaspidi selle monele eksperdile anda, kes siis nahast voo valmistaks. Voo viiks juba kodumaale Itaaliasse.
Tervelt tund aega kais tants umber mao keset toopaeva. See ei olnud siiski ainuke madu tol paeval, keda objektil silmasime. Pollul oli kuningpruunmadu (king brown snake), kelle murk surmav. Luke korjas mao tokiga ules ning viskas lokkesse.
Tagasi hostelis alles veidi enne kl 17. Loogastusin ja laksin varajasel ohtul tunniks ajaks magamagi. Teadsin Salvatore plaane teha maoeine jargmisel paeval, kuid mulle teadmata oli ta juba oma sopradele kokanud. Olin tunnisest uinakust just toibunud, kui Salvatore vabandades toa uksest sisse sadas ja teatas, et madu juba soodud, kuid mina varem meelde talle ei tulnud. Onneks oli paar tukki ikka veel alles. Uhhhhh!!! Laks onneks.
Arvatavasti surmaeelsest stressist tingituna oli liha kull vintskem, kuid siiski oli oivaline kogemus esimest korda elus maoliha suua. Oli nagu kana- ja kalaliha vahepealne. Liha ise praetud olis ja sibulas, maitsestatud soola ja pipraga.
No comments:
Post a Comment