25.10.2011 Oise lennu kogemus seni on mul puudunud. Nuud sain seda siis tunda. Viis ja pool tundi sundasendis tukkuda uritamist oli jatnud oma jalje. Polnud praktiliselt uldse magada saanud ja nii ma siis saabusin araablaste keskele - enne kella 7.30 hommikul. Naiivne, taiesti naiivne lootus oli mul maalegi saada. Selle koha pealt toodi mu kull taevast maa peale ja tehti kohe selgeks, et pojake - sinna sul asja ei ole. Transiitpiletiga lootusetu uritus, et keegi lennujaamast linna laseks.Tegelikult hoiatas juba reisiburoo ette, et ma tagasiloogiks valmis oleks ja nii ma siis passisin araabia kultuuri keskel (niipalju kui see voimalik oli) tervenisti 15 tundi lihtsalt niisama. Eks onneks oli ka mingit lugemist ligi, suure osa ajast passisin ka internetis. Vahepeal oli kuulda lennujaamas palvustele kutsumist kohedal ja kriiskaval kuid samas madalal haalel. Ikka liiga vooras tundus see asi mulle. Motlesin, et ikka hea et natuke euroopalikumasse keskkonda lahen.
Ahjaa, lennu ajal Prahast Abu Dhabisse kohtusin kahe eesti pliksiga, kes istusid lennukis kohe minu ees. Nad pidid hommikul kohe Bangkoki lennu peale minema, kuid "tanu" lennuplaani muutusele laksid nemad alles veidi enne mind lennukile. Ning viimaks ometi lasti ka mind puurist lahti ning kella 21.30 paiku hakkasid asjad ometigi arenema ja siis kella 22.30 paiku vottis lennuk paigalt ning mu elu pikim ohulend vois alata!!!
Ahjaa, lennu ajal Prahast Abu Dhabisse kohtusin kahe eesti pliksiga, kes istusid lennukis kohe minu ees. Nad pidid hommikul kohe Bangkoki lennu peale minema, kuid "tanu" lennuplaani muutusele laksid nemad alles veidi enne mind lennukile. Ning viimaks ometi lasti ka mind puurist lahti ning kella 21.30 paiku hakkasid asjad ometigi arenema ja siis kella 22.30 paiku vottis lennuk paigalt ning mu elu pikim ohulend vois alata!!!
No comments:
Post a Comment